Traditsiooniliste Hiiumaa pitside heegeldamine
Kirjade tegemine
Sulge
Sulge
Heegeldamine kui tehnika on Hiiumaa käsitöös võrdlemisi levinud. Kadumisohus on aga 19. sajandil laiemalt kasutusel olnud heegeldamise viis ning erilised, arvatavalt kohapeal sündinud rahvariidepitsid. Paljusid, just Pühalepa rahvariiete juures kasutatavaid pitse iseloomustab heegeldustehnikast tulenev reljeefsus, aga ka pikad ketiread mustris, mis muudavad heegelduse hapraks ja õhuliseks. Need traditsioonilised vöökirjadega sarnanevad pitsid tehakse tugevast peenikesest linasest või puuvillasest niidist ja peenikese nõelaga. Heegeldatakse pitsi täispikkuse ulatuses ehk pikkupidi rea kaupa. Iga rea lõpus niit katkestatakse, mitte ei keerata valmisolev pits ringi , et teistpidi tagasi heegeldada.
Hiidlased on juba hakanud teadvustama oma pitside eripära ja praegu kasutavad käsitöömeistrid neid 19. sajandi pitse paljude uute toodete loomisel. Vanal moel heegeldajaid on saarel u. 3–5, rahvariidepitside heegeldajaid tänasele päevale tavapärases laadis palju rohkem. Teadmine 19. sajandi heegeldusest levib tasapisi, nagu ka Hiiumaa oma pitside kasutamine muude toodete ja tarbeesemete loomisel. Tegijad ise väidavad, et kui alguses tundub sel moel heegeldamine aeganõudvam, pöördub olukord oskuste kasvades vanapärase pitsi tegijate kasuks.
Kõikidele uutele kasutusvõimalustele vaatamata särab vanapärane pits oma ilus just rahvariiete juures ja seepärast vajab see tehnika, aga ka need kohapeal loodud pitsid tervikuna, mäletamist, alleshoidmist ning kasutamist.
Heegeldamine hakkas Eestis laiemalt levima alles 19. sajandi keskel, arvatavalt baltisakslaste vahendusel. Hiiumaast kujunes üks neist vähestest maapiirkondadest Eestis, kus see tehnika jõudis jätta jälje kohalike rahvariiete arengusse. Ajastupäraseid, ühe rea kaupa heegeldatud pitse hakkasid Hiiumaal valmistama peamiselt Pühalepa kandi elanikud. Oskus levis ka lähialadele, kuid pitside mustrid mitte. Pühalepa riietuse rohked pitsid ehk kirjad jäljendavad mõneti vöökirju, milledele sarnaseid heegelmustreid mujal maailmas meile teadaolevalt ei leidu.
Pühalepa kihelkonna põlledel kasutati 5–6, enamasti üksteisest erinevat pitsi, käiste (kahar pluusitaoline riietusese pihaosaga seeliku peal kandmiseks) pihaosas kahte, lisaks veel krae ääre- ja vahepits. Kõik pitsid olid eraldi valmis tehtud ning külgeõmblemine toimus hiljem. Kuna pitsid tehti heast materjalist, arvestati võimalusega neid veel teisegi eseme küljes kasutada. Põllepistide välisservad heegeldati tihedaks, et rebenemisi vältida.
20. sajandil asendus ühtepidi reakaupa heegeldamine edasi-tagasi heegeldusega ning jämedama heegelnõela ning niidi kasutamise tõttu muutusid pitsid liiga hõredaks ning suuremõõduliseks. Paljude mustrite hulgast kasutati vaid paari erinevat. Tantsu- ja laulukollektiivide riietus muutus nõukogude perioodil hämmastavalt sarnaseks, kasvõi seetõttu, et põlledele ja käistele, kus oli varasema traditsiooni kohaselt 4–6 erinevat heegelpitsi, tehti vaid ühesuguse mustriga pitse.
1990. aastatest algas Hiiumaa Muuseumi eestvedamisel põhjalikum Hiiumaa rahvariiete tutvustamine, kaasa aitas Pitsiklubi loomine muuseumi juurde. Pitsiklubi ülesandeks sai Hiiumaa pitsimustrite ülesjoonistamine ning uute näidiste heegeldamine. Selle tulemusena ilmus kaks trükist, ühes neist vaid rahvariidepitside mustrid. Oskuse hoidmisel pani õla alla ka kohalik käsitööselts. Hiiumaa pitsid ja heegeldamise tavad on teemaks ka käsitööalastel koolituspäevadel.
Hiiumaal on heegeldamine ikka au sees olnud ja seda on õpitud nii kodus vanematelt kui ka koolis käsitöötundides. Ka kohalikud rahvariiete tegijad on kasutanud peaasjalikult kohalikke pitsimustreid, kuid vanal moel heegeldamine taandus juba 20. sajandi alguses uuema edasi-tagasi ehk nn laisa inimese heegeldamise ees. Pitside mustritest tehti samuti ühte-kahte lihtsamat, mistõttu erimustriliste pitsidega kaunistatud põlled asendusid samamustriliste põllede ja käistega. Ka niit, mida kasutati, oli selliste pitside jaoks liiga jäme.
Kõik see muutis Hiiumaa kauni heegeldamistava liialt ühenäoliseks ja kahvatuks. Üldse hakati aina rohkem kasutama otsast heegeldatavaid pitse. Seega kanti edasi küll teadmist vanadest pitsimustritest, mitte aga oskust neid vanapäraselt heegeldada. Viimastel kümnendeil on heegeldajad taas vanapärast pitsi väärtustama hakanud ja mis peaasi-hiidlased tunnevad ning hindavad üha rohkem kohalike pitside eripära.
Hiiumaal on võetud nõuks igal käsitöökursusel ja seminaril, kus heegeldamisest juttu, tutvustada lähemalt kohalike pitside eripära.
Suure töö trükiste Hiiumaa heegelpitsid I ja Hiiumaa heegelpitsid II ettevalmistamiseks tegid Hiiumaa Muuseumi juures tegutsenud pitsiklubi (1999–2004) liikmed, kes joonistasid muuseumi kogus olevatest pitsidest mustriskeemid ja heegeldasid uued näidised. Mõlemas trükises ilmus lühiselgitus kohaliku heegeldamise tavadest. Seda tutvustati ka saare käsitööõpetajatele. Mitmed käsitöömeistrid hakkasid uusloomingus kasutama Hiiumaale omaseid pitsimustreid. Teadlikkus kunagiste rahvariidepitside erilisusest ja nende kasutamisvõimalustest uues ajas kasvas ning levis. Hiiu pitsi on paljude kohlike koolide käsitöötundides käsitletud eraldi teemana. Muuseumiesemete digiteerimine ja kättesaadavaks muutmine andmebaasis muis.ee suurendab samuti asjast teadjate ja info kasutajate arvu.
Hariduskäik
TTü Kõrgem Majanduskool, ärijuhtimine
Kärdla Ühisgümnaasium
Teenistuskäik
Emmer-personalijuht
Koolitusfirma Kontaktkonverentsid
Arendusfiema Avar
Aet on peaaegu terve oma teadliku elu käsitööga tegelnud. Tema suguvõsa naiste hulgas pole õieti kedagi, kes käsitööd ei teeks. Aet ise armastab teha suuri ja mahukaid töid. Nii valmistab ta traditsioonilisel moel heegeldatud rahvariidepitsidega kaunistatud tänapäevaseid esemeid nagu voodikatted, voodipesu, kardinad, lastekleidid jms. Aet on läbi heegeldanud paraktiliselt kõik Hiiumaalt jäädvustatud rahvariidepitsid. See tegevus on teda lausa lummanud ja kindlasti võib Aeta lugeda kõige paremaks kohalikuks pitsitundjaks. Ise usub Aet, et nendes pitsides on mingi maagia, mis juurest ära ei lase. Pitsiheegeldamine on haarav tegevus ning korraliku pitsi saamiseks tuleb peale sobiva materjali ja heegelnõela ka õige heegeldamise rütm saavutada.
Teadmise, oskuse omandamine ja täiendamine
Oskuse on Aet omandanud kodust ja lähisugulastelt, pitse edasi uurinud Hiiumaa muuseumis ja erakogudes.
Teadmise, oskuse edasiandmine
Tööd on olnud eksponeeritud näitustel, neid on müüdud Hiiumaa käsitöö- ja omatoodangu laadal ning jõululaadal.
Müük: Toodete müümine Hiiumaa käsitööpoodides või otse tegijalt tellijale.
Tootmine/valmistamine: Valmistab palju erinevaid heegeldusega kaunistatud tooteid.
Fotod
Koostaja: Helgi Põllo (2010)
Hariduskäik
2000–2003 Suuremõisa Tehnikum (rahvuslik käsitöö ja dekoratsioon)
1986–1988 Tallinna Majandustehnikum
1975–1977 Tallinna Tehnikakool nr 4, rätsepaeriala
1963–1974 Kärdla Keskkool
Teenistuskäik
2003–2009 Fie Käsitöö ja jaekaubandus
1988–1993 Hiiumaa Koperatiivne Ehituskontor
1984–1988 NSVL Riigipanga Kärdla osakond,
1979–1984 Kärdla Linna Lastesõim, kasvataja
1977–1978 Teeninduskombinaat “Hiiu” rätsep
Sirje on maast madalast peale olnud käsitööinimene. Ei ole tehnikat, mida ta ära ei õpiks või teha ei tahaks. Ometi kuulub tema armastus heegeldamisele ja tikkimisele. Aaastaid tegi ta kaastööd Rahvakunstimeistrite koondisele “Uku”. Kui 1990. aastate lõpus rajati Hiiumaa muuseumi juurde pitsiklubi, oli Sirje selle püsivamaid liikmeid. Tema innukus ja käsitöötaiplikkus toetasid kõik teisi, kes heegeldamisest lugu pidasid ja vabatahtlikku pitsimustrite joonistamise ning proovide heegeldamise tööd mitmete aastate jooksul tegid. Sirje ise pühendus hiiupärase pitsi kasutamisele ja nüüd valmistab ta traditsioonilisi Hiiumaa rahvariidepitse kasutades erinevaid tooteid nagu autorikostüümid, randmesoojendajad, öösärgid, kampsunid, mütsid-sallid-sokid jms Sirje Eller on Hiiumaa Käsitööseltsi liige, aktiivne osaleja käsitöölaatadel, töötubades, käsitöö- ja pärimusega seotud üritustel muuseumis.
Teadmise, oskuse omandamine ja täiendamine
Baasoskused õpitud kodust, lähisugulastelt, traditsioonilise pitsiheegeldusega hakkas aktiivselt tegelema pärast kaasalöömist Hiiumaa muuseumi Pitsiklubis. Nüüd on Sirje end täiendanud vanu pitse uurides ja kopeerides, uusi tooteid luues.
Teadmise, oskuse edasiandmine
On tutvustanud Hiiumaa traditsioonilisi pitse Hiiumaa laatadel, Mardilaadal Tallinnas, Hiiumaa muuseumi ettevõtmistes ja käsitööhuviliste kokkusaamistel. On korraldanud oma käsitöötoodete näituse Hiiumaa Muuseumis. Sirje õpetas kursusel “Käsitööga tööle-2” Hiiumaa grupile hiiu pitsiheegeldamise saladusi.
Müük: Müüb tooteid käsitööpoodides, laatadel ja otse tellijale
Tootmine/valmistamine: Valmistab hiiupärast pitsiheegeldust ja kohalikke pitsimustreid kasutades erinevaid tooteid
Tutvustamine: Tutvustab hiiu pitse laatadel, käsitööüritustel, käsitööpoes
Õpetamine: On kutsutud õpetama hiiu pitside heegeldamist käsitöökursustel, Mardilaada töötoas jms.
Fotod
Video
Koostaja: Helgi Põllo (2010)
Facebook