Seto keel
Seto kiil
Sulge
Sulge
Seto keel kuulub soomeugri keelkonda ja läänemere keelerühma. Erinevates käsitlustes on seto keelt nimetatud üheks eesti keele murdeks. Setod ise nimetavad seda seto keeleks, kuna teistest naaberkeeltest tajutakse selget erinevust. Nii on tänaseks juba ametlikeski tekstides hakatud seto keelt omaette keelena käsitlema. Samas nimetati viimasel üleriigilisel ehk 2011. aastal toimunud riiklikul rahvaloendusel Eesti piirkonnakeeli murreteks ja murrakuteks.
Seto keel kui paikkonna põline keel on tihedalt seotud kohaliku kultuuriga. Setomaa piirkondades (nulga´) on kõneldud ja kõneldakse veidi erinevalt, näiteks esinevad erisused käändelõppudes, häälduses, väljendites jm. Tänapäeval kaovad sellised nüansid üha kiiremini, neid ei osata märgata ja eristada ja paikkondlikud eripärad sulanduvad kokku. Seda esineb ennekõike noorema põlvkonna seas, kel ei ole enam eriti võrdlusmomente või kes on seto keelt õppinud eesti või võro keelele toetudes. Vanemate kõnelejate puhul on veel mõneti võimalik nende päritolupiirkonda aimata.
Seto keel on setosid naaberrahvastest alati selgelt eristanud. Kui palju inimesi, mil määral ja millisel tasemel praegu veel seto keelt mõistavad ja kõnelevad, on täpsemalt raske öelda, sest seda pole ülevaatlikult uuritud. Eespool nimetatud 2011. aasta rahvaloendusel märkis end setu murraku kõnelejaks 12 549 inimest.
Palju on neid, kes saavad seto keelest (mingil määral) aru, ent ise seda ei kõnele. Kõige enam võib setode hulgas ja Setomaal kohata neid, kes kõnelevad seto ja eesti keelt segamini, kusjuures segunemisel ei hooma kõneleja ise, mil määral lauseehitus ja sõnavara eesti keelel põhineb. Praegu kuulemegi kõikjal Setomaal seto keelt eesti keelega paralleelselt, kuna setode identiteet koosneb kahest poolusest: (arvatavasti) tunneb enamik setosid end nii seto kui eestlasena. Lisaks on Setomaale tulnud elama hulk eestlasi, kes räägivad ainult eesti keelt. Mõned neist proovivad õppida ja mõni on kohaliku kõnepruugi suhteliselt hästi ära õppinud, kuid siiski on aru saada, et tegu ei ole nende emakeelega. Seega ei ole keeleline (enese)määratlus setode puhul enam peamine. Tihti nimetatakse end setoks ka siis, kui keelt ei osata.
Seto keele emakeelena kõnelejate hulk üha väheneb, eriti noorte hulgas. Suurem osa kõnelejaid kasutab igapäevasel asjaajamisel peamiselt lihtsamat sõnavara, mis lähtub otseselt eesti keelest ja on tugevalt mõjutatud selle keeleloogikast. Vene Föderatsiooni haldusalas elavatel setodel on selline mõju tunduvalt väiksem, sest vene keel kuulub teise keelkonda.
Neid, kelle jaoks on seto keel emakeel ehk kelle lapsepõlvekodus kõlas peamiselt vaid seto keel, on enim just vanema põlvkonna seas. Teise osa moodustavad nooremad inimesed, kes on eesti kultuurikeskkonnas ja keeleruumis kasvanutena iseseisvalt seto kultuuri ja keele juurde pöördunud ning kujundavad selle abil teadlikult oma identiteeti. Seto keele õppimine toimub nende isiklikul initsiatiivil.
Vanema seto keele kohta saame aimu peamiselt rikkalikust lauluvarast. Sealne keel (eriti vanemat tüüpi lauludes) on arhailine ja viitab pikale kujunemisloole. Laulutraditsiooni püsimine ongi olnud üheks olulisimaks eelduseks sellele, et seto keel on tänaseni jätkuvalt käibel. Olulist rolli on mänginud leelokoorid, mis lisaks laulukultuurile on ka keele säilimisele kaasa aidanud.
Seto keele elujõulisust nõrgestas peamiselt 20. sajand, mil elukorralduses muutus palju. Setode sulandamine eestlaste hulka 1920.¬–1930. aastatel, rahva teadlik laiali paigutamine, kohalike keelte põlgamine ja isegi keelamine nõukogude ajal olid peamised põhjused, miks seto keele kõnelejate hulk 20. sajandi vältel märkimisväärselt langes. Negatiivsed arusaamad ja teadlik mahasurumine tõid kaasa oma keele häbenemise, mille mõju on tunda põlvkondadeüleselt. Huvi suurenemist seto keele kõnelemise vastu võib märgata alates 1990. aastatest, mil kõik omakultuuriga seonduv hakkas tasapisi hoogustuma.
Seto kirjakeel on siiani arenemisjärgus, 20–25 aasta jooksul on selle teadlikuma arendamisega jõudumööda tegeletud. Iga autor, kes midagi seto keeles kirjutab, kasutab seda erinevalt, lähtudes oma päritolupiirkonnast ja sealsetest omapäradest, aga ka mitmest keelelisest eeskujust. Samuti erineb märgatavalt nende kirjaviis: näiteks võetakse aluseks eesti keele grammatika ja foneetika, võro kirjakeel vm.
Seto keel on tänini valdavalt kõne-, aga ka laulukeel, mis kandub edasi suuliselt. Seto keele kõnelejate hulgas on nii neid, kelle jaoks on see alati igapäevane ja loomulik olnud, kui ka neid, kes tavaliselt räägivad eesti keelt, kuid lähevad teatud olukordades (näiteks teiste setodega kohtudes) võimete piires seto keelele üle. Kahjuks on just viimaste puhul seto keel suuremal või vähemal määral eesti ja võro keelest mõjutatud.
Keele säilimise seisukohast on tõsine probleem, et nooremad inimesed ei kõnele seto keeles või ei oska seda enam üldse. See teeb seto keele õppimise üsna raskeks ka nende lastele. Kui paljudes kodudes seto keel kõlab, pole teada. Arvestades laste ja noorte vähest seto keele oskust, võib järeldada, et lastega kõneldakse omas keeles üsna vähe.
Siiani annavad tunda nõukogude ajal levinud vaated, et kohaliku keele õpe ei anna lastele hariduslikus mõttes midagi juurde ning pigem pärsib edaspidist hakkamasaamist. Sama aeg eelistatakse panustada mõne „tõsiseltvõetavama“ aine või ala õpetamisse. Teisalt ei toeta ka üldine haridussüsteem ja õppekavad piirkondlike keelte õpet ja kasutamist. Regulaarseid seto keele kursusi kahjuks ei toimu.
Seto keele õpetamisele on võimalik mõtlema hakata vastavate huvigruppide ja vajaduse olemasolul. Viljakas võiks olla juba lasteaias algav seto keele õpe, lastele keelekeskkonna loomine. Siin seavad oma piirid nii riiklikud nõuded, kasvatajate valmisolek ja tahe kui ka lapsevanemate suhtumine. On perekondi, kus peetakse oskuste piires lastega seto keele kõnelemist oluliseks. Toimub ka väiksemaid üritusi, kus aktiivsemad inimesed kõnelevad seto keeles. Enamiku laste ja noorte jaoks on see aga lühiajaline kogemus, mis kindlasti mõju avaldab, kuid tugevat keeleoskust kaasa ei anna.
Vanapärane seto keel ongi juba praktiliselt kadunud: on veel vaid üksikud vanemad inimesed, kelle keeles on rikkalikult vanu väljendeid, mis ei ole eesti kirjakeelest mõjutatud (näiteks lauseehitus, hääldus, keelendid jms). Seto keele arengut vaadates võib arvata, et samad tendentsid on jätkumas ja seto keel muutub üha eestipärasemaks, samas ka võro keelele lähedasemaks. Seeläbi väheneb seto keele omapära ja rikkalikkus veelgi ning järgmistel põlvkondadel on üha raskem seto keelt selgeks saada.
Keele mitmekesisuse vähenemine tuleneb ka keelekasutuse ühtlustumisest: kadumas on eri paikkondade keelte eripärad. Ühelt poolt on kõnelejaid vähe ja needki elavad hajutatult, teisalt on rikkaliku sõnavaraga ja emakeelena seto keelt kõnelevaid inimesi alles jäänud äärmiselt vähe. Petseri-tagustelt aladelt pärit emakeelena seto keelt kõnelevaid inimesi on tänapäeval eriti vähe. Enamik peredest on juba aastakümneid tagasi mujale kolinud ja sulandunud kas vene või eesti kultuurikeskkonda. Kuid just variatsioonid loovad keelelise rikkuse ja seda ei ole võimalik hiljem kunstlikult tagasi luua, nagu ka looduses ei ole võimalik peale väljasuremist eri liike taastada.
Seto keele säilimiseks on astutud mitmeid samme. Nii võib nimetada näiteks iganädalast seto uudistesaadet Vikerraadios, mis muudab suhtumist seto keele kõnelemisse nii setodes kui eestlastes. Samuti väärib märkimist teadlik seto keele eelistamine üritustel ja asjaajamisel, seto keele populariseerimine, setokeelsete trükiste ilmumine (ajaleht Setomaa, raamatud jm). Tänapäeva setokeelne lavakultuur (teatrilavastused, filmid, muusika) teeb seto keele laiemalt tuntuks ja võib parandada seto keele ja kultuuri mainet. Selles valguses võib loota, et peale kasvab üha enam noori, kes soovivad ja julgevad seto kultuuriga tegeleda, seda tundma õppida ja sellesse oma aega panustada. Rahalist toetust ning innustust on pakkunud Setumaa kultuuriprogramm, mis on paljude projektide ja ettevõtmiste teokssaamisele ning arengule tublisti kaasa aidanud.
2019. aasta oli seto keele aasta, mille raames pöörati enam tähelepanu keele seisukorrale ja arengule, korraldati mitmeid üritusi ja kogunemisi. Muuhulgas sai sel aastal setokeelseks suurim Setomaa turismiinfo veebileht „Visit Setomaa“.
Paljud on hakanud mõistma, et seto keele säilimisele kaasa aitamiseks on kõige lihtsam ja ka olulisem ise kõnelemine. Positiivne suhtumine julgustab seto keelt kasutama ning tekitab noortes huvi ja tahtmist seto keelt osata. Lisaks seto keele õpetamisele on sama oluline ka seto keele positsioon eesti ja teiste piirkondlike keelte kõrval. Selleks, et noored omavahel seto keeles kõneleksid, on tarvis nende enda initsiatiivi, seega on olulised eeskujud ja meelestatus
Tegutsemisvorm: SA
Asutamisaeg: 2010
Töötajate, liikmete ja/või osalejate arv: 2
Lühitutvustus
Sihtasutus Seto Instituut on 2010. aasta kevadel loodud organisatsioon, mille ülesandeks on koordineerida ja edendada Setomaa ja seto kultuuri alast teadustööd ning tutvustada uurimistööde tulemusi kohalikule kogukonnale ja laiemale avalikkusele. Seto Instituut avaldab trükiseid, korraldab teadusüritusi ja seto kultuuri alast õpet ning teeb koostööd teiste Setomaa asutuste ja inimestega.
Kontakt
Maakond: Põlva maakond
Linn / vald: Värska vald
Postiaadress: Pikk 56, 64001 Värska alevik, Värska vald, Põlvamaa
Kodulehekülg: http://www.setoinstituut.ee/
E-post: info@setoinstituut.ee
Kontakt: Ahto Raudoja (tegevjuht, tel 5182411)
Kontakt: Helen Külvik (sekretär, asjaajaja, tel 56273889)
Ajalooline taust
Sihtasutus Seto Instituut loodi 2010. aastal, seega on tegemist väga noore asutusega. Instituudi töötajad on aastaid arendanud ja uurinud seto kultuuri. Tegevjuhil on pikaaegne kogemus erinevate projektide läbiviimisel.
Teadmise, oskuse edasiandmine
Seto Instituut toetab kohalikku kultuuri ja selle arengut eelkõige läbi koostöö ning erinevate projektide, samuti läbi seto kultuuri hoidjate väärtustamise ja esiletõstmise. Instituut kaasab erinevaid oma ala asjatundjaid ja spetsialiste ning pakub tuge ja koostöövõimalust seto keele ja kultuuriga tegelevatele isikutele ning institutsioonidele. Instituudi töötajad osalevad pärimus- ja omakultuuri õppe kavandamises ja läbiviimises, peavad seto kultuuri ning instituudi tegevust tutvustavaid teaduslikke ja populaarteaduslikke loenguid (TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias jm). Nende eesmärgiks on võimalikult paljudel Setomaa ja seto kultuuriga seotud üritustel ise kohal olla, et omada hetkeolukorrast head ülevaadet ning hoida tihedat kontakti seto kogukonnaga.
Alates 2010. aastast korraldab Seto Instituut Seto Suveülikooli, mis keskendub mitmesugustele seto kultuuri, selle edasikestmist ja arendamist puudutavatele teemadele. 2013. aastal anti koos võrokestega välja omakultuuri hoidmise ja edasikandmise auhind, mis Setomaal kannab nime Kimmäs Seto.
Üks laiaulatuslikumaid algatusi on olnud setokeelse ja -meelse raamatusarja “Seto Kirävara ” väljaandmise käivitamine 2013. aastal. Sarjaga soovitakse edendada seto kirjakeelt, aidata inimestel harjuda seto keeles lugema ning seeläbi toetada seto keele oskust ja selle arendamist. Kirjastamistegevusega jätkatakse edaspidigi: plaanis on välja anda instituudi toimetisi ning osaleda seto kultuuri ja Setomaad tutvustavate (populaar)teaduslike trükiste publitseerimises jm.
Konsultatsioon: Kooli- ja üliõpilased, seto kultuuri huvilised.
Muu: Teadustöö, kirjastamine, andmebaaside loomine.
Tutvustamine: Kõik huvilised.
Õpetamine: Kooli- ja üliõpilased, seto kultuuri huvilised.
Bibliograafia
Internetiallikad
Seto Instituudi Facebooki leht
Seto Instituut – Üldinfo Seto Instituudi kohta veebilehel setomaa.ee.
Sihtasutus Seto Instituut alustas tööd – Teade Seto Instituudi tegevuse alustamisest Fenno-Ugria Asutuse veebilehel, 5. mai 2010.
Setud hakkavad nüüd ise raamatuid tegema – Rein Raudvere tutvustab Seto Kirävara sarja, Maaleht, 15. detsember 2012.
Seto Kirävara äkiline tulemine – Sakarias Leppiku intervjuu Seto Instituudi tegevjuhi Ahto Raudojaga, Keskus, veebruar 2013.
Koostajad: Maarja Sarv, Õie Sarv (2014)
Avaldati uuring seto ja võro keele õiguslikust staatusest Eestis – Eesti Inimõiguste Keskuse eksperdi Marianne Meiorgi analüüsi kokkuvõte. Eesti Inimõiguste Keskuse kuukiri 6/2012, 19. juuni 2012.
Setode identiteedikontseptsioonidest oma-võõra vastanduses – Ulla Kattai artikkel setode enesemääratlusest. Hortus Semioticus nr 1, 2006.
Seto leelo ku keele alalhoitja – Maarja Sarve ettekanne Seto Leelokonverentsil 2009. aastal. Setomaa nr 20, 16. november 2009.
Kõgõpäält tulõ mõista’ kiilt ja kirja – Õie Sarve artikkel seto kirjakeelest. Setomaa nr 3, veebruar 2007.
Mu imäkiil om seto kiil – Kaleph Jõulu kokkuvõte Meremäel peetud II seto keelepäevast. Oma Keel nr 1, 2004, 83–85.
Ajaleht Setomaa – ajaleht Setomaa veebilehekülg, k.a arhiiv. Leht ilmub kaks korda kuus alates 1995. aastast.
Setukeelsed uudised – järelkuulatavad setukeelsed uudised Vikerraadio veebilehel.
Seto keele nädalast kuuni. Ülevaade seto nädalal toimunust Värska Gümnaasiumi kodulehel.
Setomaa kultuuriprogramm – Setomaa riiklikku kultuuriprogrammi puudutav informatsioon rahvakultuuri keskuse kodulehel (al 2012).
Võro keelest – Kalle Elleri arutlus võro keelest ja selle eripäradest Võro instituudi kodulehel. Võro ja seto keelel on mitmeid sarnasusi.
Setomaa Hariduskonverents – Sulo Nurmeots kõneleb Setomaa Hariduskonverentsil 2010. aasta novembris. Video: Andres Ots.
Seto Käsitüü Kogo suvepäevad 2011 – Näide seto keele kasutamisest igapäevases olukorras. Video: Andres Ots.
Lõuna-Eesti noored oskavad inglise keelt setu või võru keelest enam – Igor Taro ülevaade konverentsil „Keelte paljusus ja elujõud“ tõstatatud teemadest. ERR, 26. oktoober 2012.
Setokeelidse’ multika’ – Võro- ja setokeelsed Jänku Jussi multikad.
„Visit Setomaa“ – Setomaa turismiinfot koondav veebileht. Lisada pealkirja alla otselink!
http://eki.ee/dict/setosonastik/ – „Seto sõnastik“ lähtub 2011. a ilmunud „Vanapärase Võru murde sõnaraamatus“ esitatud Seto sõnavarast.
Facebook