Sulge
Sulge
Puukujude käsitsi voolijaid-nikerdajaid on Hiiumaal ikka eriliste oskustega inimesteks peetud, kuid kuna tegemist on nö koduse rahvapärase kunstilise eneseväljendusega, teatakse neist üldjuhul vähe. Sellised inimesed kannavad endas vanade hiidlaste tarkust looduse loomingut märgata ja ära kasutada. Nii valiti varem uut puust tarbeasja tehes paljud selle osad puude kõverusi või kasvuerisusi arvestades. Ka tänapäeval voolitakse okstest või mereuhutud puidust kujusid, kus uus luuakse looduse poolt etteantut veidi järele aidates ja nii ei pruugi need kujud tegelikele lindudele-loomadele või muudele olenditele kuigi täpselt sarnaneda.
Lisaks sellele tehakse ka päris realistlikke, detailse viimistlusega figuure, mis kujutavad teada-tuntud loomi eri situatsioonides (hobune seismas, jooksmas, vankrit või saani vedamas; koer istumas, jänes muna hoidmas jne). Kolmandaks tüübiks on lihtsa ja vähese töötlusega puukujud, mida kasutatakse ennekõike mänguasjadena. Need mänguloomad ei ole alati lõpuni ühest puust voolitud, vaid mitmete juurdepandud detailidega (jalad, sarved jms). Kujusid kasutatakse lisaks mängimisele veel kodude kaunistamiseks või mälestusesemetena. Mõnikord arvatakse, et need toovad õnne (majavaimud ning tootemid). Osad neist tuuakse välja riiulile või lauale ainult teatud kindlate pühade ajal: näiteks lihavõttejänesed munadepühaks ja jõuluvana hobused-põdrad aastavahetuse paiku. Viimasel ajal on lisandunud laad, kus puidu poolt etteantud kuju või kasvurõngaste muster annab tegile ideid omapoolseteks lisandusteks ja nii tekivad plaadid, raamid või esemed, milles mõni figuur, loom või olend oma koha leidnud.
Kuigi selline kujude voolimine on üheks loovuse väljenduseks ja see on tegijaile peamiselt harrastuseks, müüvad puutöömehed neid aeg-ajalt kohalikes käsitööpoodides, et väikest lisa teenida. Enamasti aga kingitakse kujusid tuttavatele tähtpäevade puhul. Huvi erilise rahvakunsti vastu on tõusmas ja ostjateks ning tellijateks on lisaks naabritele ja lähedastele ennekõike suvehiidlased, välismaalased või ka kollektsionäärid.
Hiidlased olid veel sajand-paar tagasi üle Eestimaa tunnustatud puutöötegijad ning neid teati ennekõike heade ehitajate, mitmesuguste puust nõude, töö-ja tarberiistade valmistajatena. Hea puutööoskuse väljenduseks on olnud ka puust loomade, lindude ning inimfiguuride voolimine. Lihtsate loomi markeerivate puupulkadest kujudega alustasid karjalapsed varases nooruses või tegid neile mänguasju ning lihtsaid loomakujusid vanemad, sugulased, sõbrad. Koorega kaetud puupulki ilmestati lihtsate mustritega. Selline voolimine oli üldlevinud. Mänguasjade kõrval valmistati aga ka kunstiliselt kauneid ning parema viimistlusega esemeid. Selliste puukujude valmistamine on olnud üks hiidlaste kunstilise eneseväljendamise viise.
Eriti kuulus oma kujude ja nikerduste poolest oli Hanikatsi laiul elanud kurttumm Priidik Hanikat (1884-1965). Puust sõjamehi ja loomi nikerdas Aleksander Kaskor (1886-1948) Kerema külast. Tema oli neid mõnikord turulgi müünud. Vehkivate mõõkadega sõjamees on olnud mitmel pool Hiiumaal kasutusel tuulelipu osana. Erinevatest Hiiumaa küladest on teada mehi, kes voolisid koeri-kasse (näiteks Aleksander Koppelmaa Pühalepa v), linde või sõjamehi, kuid paljud kujud ise on ajaga kaduma saanud. Nõukogude perioodil tegi eri materjalist hobuseid Kärdlas Alice Aaslepp, kuid tavaliselt on puunikerdus olnud meeste harrastuseks.
Puufiguure kingiti lastele, lapselastele, aga ka naabritele ja tuttavatele. Peamiselt oligi tegemist mälestusesemetega, mis seisid kapi või riiuli peal. Osa aga, konstruktsioonilt vastupidavamad ning väiksema töötlusega, kuid siiski üsna realistlikud, olid mõeldud lastele igapäevaseks mängimiseks.
Kuna puukujude voolimise puhul on tegemist loomingulise eneseväljendusega, on seda üsna raske õpetada. Õpetada võib küll teatud oskusi nagu puidu tundmine ja töötlemine, materjalide ja tööriistade kasutamine oskus jms, kuid loomingulisus on ikkagi kaasasündinud anne. Kindlasti on abi oskaja inimesega looduses viibimisest, et paremini ümbritsevat märgata. Poiste käsitööõpetajad on mõnes Hiiumaa koolis (näit. Kärdla Põhikool, Lauka Põhikool jt) pööranud tundides suuremat tähelepanu looduskõvera puu kasutamisele käsitöös.
Järjepidevust soodustab kindlasti ka müügikohtade huvi selliste toodete vastu ja tegijate valmisolek oma tegevusest rääkida ja tööprotsessi tutvustada. Puunikerdajad on esinenud suvesündmustel (laadad, muuseumiüritused, külaseltsi näitused jms), kus nad oma loomingut tutvustades on rääkinud ka kujude valmistamise üksikasjadest. Tänapäeval on kasvanud ostjate huvi ehtsa ja haruldase käsitöö vastu. Paljud otsivad endale suvekoju vanapäraseid puust loomi või ka nö majavaime. Lisaks sellele on kollektsionääre, kes tunnevad huvi konkreetsete loomakujude vastu.
Valmistab mänguasjadeks mõeldud puust hobusekujusid, kasutades erinevat puitu – seda, mis kätte juhtub (sarapuu, mänd, õunapuu). Tähtis on, et hobuse kere ja kaela koos peaga saaks voolida ühest puust, jalad paneb eraldi alla. Lakk ja saba on takust. Ühe hobuse tegemine võtab 3-4 tundi aega, kuid materjal peab juba enne varutud olema. Praegu tuntakse selliste hobuste vastu suurt huvi, eriti turistide seas.
Arnoldi jaoks on see pensionipõlve harrastus ja lapsepõlvemälestuste elustamine. Kuna tütrel on käsitööpood, leiab suur osa puuhobustest ka kiiresti ostja. Tänaseks on neid vast oma 120-130 tehtud. Selliste lihtsate ja vanapäraste hobuste vastu tunnevad huvi paljud suvehiidlased, sest maamajja sobivad seda tüüpi mälestusesemed.
Teadmise, oskuse omandamine ja täiendamine
Teadmine on kaasa võetud lapsepõlvest. Ka Arnoldi isa tegi igasuguseid mänguasju, puust, luust, jänesesaiast. Tavalisest töömeheaastatel selliseks tegevusesks palju aega ei jätkunud ja teadmised oskused avalduvad pesnionipõlves.
Teadmise, oskuse edasiandmine
Kes on huvi tundnud, sellele on Arnold rääkinud ja näidanud, kuidas ta hobuseid teeb. Lapselaps Risto on ise ka juba ühe teinud, nii et küllap see oskus kandub ka edasi.
Müük: Realiseerib hobuseid käsitööpoes. Ostjate huvi puuhobuste vastu on hoogustanud ja innustanud tegemist.
Tootmine/valmistamine
Fotod
Koostaja: Helgi Põllo (2010)
Lühitutvustus
Kodukandi tunnustatud õllemeister, puukujude voolija
Erich valmistab ühest puust voolimise teel looma- ja linnukujusid, peamiselt hobuseid, aga ka teisi koduloomi, samuti jäneseid, hülgeid, põtru jms.
Erich Tõnismaa selgitab tööprotsessi: “Puutükk, millest realistlikku figuuri välja voolima hakatakse, peab olema alt tasaseks hööveldatud, et kuju korralikult seisma jääks. See kehtib eriti püstiseisvatena kavandatud neljajalgsete loomade puhul. Puu saetakse kujule sobiva paksuse ning pikkusega tükiks. Sellele joonistatakse vastava looma põhikuju külgvaatas, mõnikord mõlemale poolele. Seejärel saab juba saega üksikuid kohti väiksemaks võtta. Siis algab töö väikese puuri, peitli ja teravaotsalise pussnoaga. Ikka kild haaval vähemaks, iga detail selliseks nagu päriselt on. Lihvimine toimub liivapaberiga. Silmade, kapjade ja teiste oluliste detailide esiletoomseks võib kasutada põletustehnikat. Üksikdetailid (hobuse lakk, saba, rakenduses, ohjad, rihmad) valmistatakse linasest või villasest lõngast, samuti nahast jms. materjalist). Looduskõverusi jälgivate kujude tegemine on oluliselt lihtsam ja ettejoonistamist ning täpset mõõtmist ei vaja. Väiksemad kujud on u 10 cm pikad, suuremad 25-30 cm.
Puukujude voolimine sai õige hoo sisse pensionile jäädes, eriti lapselastele rõõmu valmistamiseks. Esimesed hobused olidki tehtud nii, et nende lakk ja saba sai pandud laste juustest. Nii sai hiljem vaadata, mis värvi nende juuksed väiksena olid.”
Teadmise, oskuse omandamine ja täiendamine
Puutööoskuse põhivõtted omandas Erich vanaisalt Peeter Sihverilt (Reigi khk Heiste k). Ise ta pidas samuti terve elu hobust ning joonistas lapsepõlves ja hiljemgi sageli igasuguseid loomi. Puuloomade voolimist otse kusagilt õppinud ei ole. Hakkas neid tegema pensionieas, enne polnud lihtsalt aega. Esimesed hobused olid nö seisvad, edasi juba jooksvad, saani vedavad jt.
Siis hakkas Erich proovima ka muude loomade ning lindude voolimist. Kogemus on arenenud aastatega.
Teadmise, oskuse edasiandmine
Erich on tutvustanud kujude valmistamist Hiiumaa muuseumi üritustel (Mihkli muuseumi suvepäevad), hobused on olnud eksponeeritud kohalikel näitusel (Hiiumaa Muuseumi Pikk Maja, Lauka külaselts jt).
Tootmine/valmistamine: Valmistab puukujusid kingituseks, müügiks ja lihtsalt toreduse pärast.
Tutvustamine: Tutvustanud Hiiumaa Muuseumi ja Lauka külaseltsi üritustel.
Fotod
Koostaja: Helgi Põllo (2010)
Hariduskäik
Suuremõisa 8-klassiline kool 1974
Kärdla keskkool 1974-1975
M. Aitsamini nimeline Kutsekeskkool-1978 laia profiiliga mehhanisaator
Teenistuskäik
1978-1979-Putkaste Sovhoostehnikum-mehhanisaator
1979-1981-sõjaväeteenistus
1982-1987 Hiiumaa Teenindustootmisvalitsus-kiviraidur
1987-1992 TTK ” Kiviraidur”
1994-1997 EV Piirivalveamet; valvur
1998 Hiiumaa muuseum, konservaator
2014 SA Hiiumaa Muuseumid Fotograaf, digispetsialist
Lühitutvustus
Hobifotograaf
Urmas Liit on saarel tuntud oma osavate käte poolest. Paljud tunnevad teda kui pisiskulptuuride ning aiakujude, aga ka viitade, siltide ning muude puust esemete valmistaja ning kaunistajana. Urmas huvitub veel fotograafiast, kuid eriti südamelähedased on talle just maalimine ja puuvoolimine. Puidust teeb ta mõnikord küll ka praktilist laadi esemeid (lõikelauad, infotahvlid, väravasildid jms), kuid enamasti nikerdab pigem mütoloogilisi olendeid ning majavaime. Selleks kasutab ta erinevat puitu ja eriti meeldib talle otsida lainete poolt merekaldale uhutud puutükke, kus loodus on suure töö juba ära teinud. Seda märgates piisab vaid vähesest järeleaitamisest, et kujuga valmis saada.
Urmase väitel aitab selline tegevus tal endas tasakaalu leida, vähemtähtis pole ka lähedastele meelehea ja silmarõõmu valmistamine. Loomulikult võib mõnikord sellest tegevusest ka tulu tõusta, eriti siis, kui tooteid osta või tellida soovitakse. Küllap on möödujad tähele pannud Urmase poolt voolitud kõikenägevat silma Tubala vaia peal (see on legendikohaselt vai, mis Hiiumaad maakera küljes kinni hoiab) või hoidnud peos tema nikerdatud majavaime.
Teadmise, oskuse omandamine ja täiendamine
Urmas Liit arvab, et teda innustas puunikerdamise ja üldse loominguga tegelema vanatädi mees Aleksander Koppelmaa. Aleksander oli talle justkui vanaisa eest, eriti siis kui ta ütles oma kõikesisaldavas puutöötoas: “Poiss, ma panen su kruupingi vahele kinni, kui sa paigal ei seisa!” Aleksander nikerdas ka kõigile sugulastele väikseid koera-ning kassikujusid. Lisaks sellele andis oskuste omandamisse oma panuse isa tegemiste jälgimine.
Teadmise, oskuse edasiandmine
Urmas Liit on oma oskusi tutvustanud suvistel väliüritustel ja loomulikult ka läbi müügi. Tema puukujusid ja majavaime on müünud nii kauplus” Tuulepesa” kui Hiiumaa Muuseumi müügilett. Suur osa nikerdustest liigub aga otse tegijalt tellijale. Mõned suuremad on ka igapäevaselt näha nagu Tubala külas olev Hiiumaad legendi kohaselt maakera küljes kinni hoidev vai, mille nikerdus on Urmase tehtud. Urmast on kutsutud esinema või õpetama külaseltside juures toimuvatele kursustele ja õppepäevadele. Urmas on väga hea suhtleja, mistõttu on inimestel kerge temalt küsida ja teada saada. Urmase töödega liigub kaasa nii materjali kui tegija soojus.
Esinemine: Töötoad, laadad
Müük: Tooteid on müügil kaupluses “Tuulepesa”, Hiiumaa muuseumi erinevates müügikohtades
Tootmine/valmistamine: Paljud puunikerdused ja pisiskulptuurid on valminud tellimuse järgi
Tutvustamine: Õppepäevadel ja seminaridel teema tutvustamine
Fotod
Koostaja: Helgi Põllo (2010)
Facebook