Sulge
Sulge
Laatu on Paides peetud läbi aegade. Esimesed teadaolevad laadad pärinevad 19. sajandi algusest, mil kaubeldi põhiliselt loomade, soola ja omavalmistatud toiduga (või, piim jmt). Laatadelt ostetav kaup oli otse müüjalt, seega usaldusväärne ja kontrollitav. Tänasel päeval on rohkesti väiketootjaid (talupidajad, käsitöömeistrid), aga on lisandunud ka vahendajad, kes müüvad riideid ja toitu. Kaubad on vastavalt laada spetsiaalsetele sihtrühmadele. Müümisel-ostmisel on võimalus tingida nagu laatade pidamise algusaegadel. Oluline on suhtlemine, toidu ja riideesemete proovimise võimalus.
Paides toimuvad laadad 10-11 korda aastas. On hooaja avalaat (esinevad kohalikud taidlusringid ja külalised, nt Estonia teater) jne. Laatadel on pikk programm (teemalaatadel Jõulufolk, päkapikkude koor, jürilaadal Jürivägi ja Jüriregi jne). Alati esinevad kohalikud pillimehed, ka siis, kui tegemist tavapärase igakuise laadaga. Ikka on platsis üks kindel pillimees, kes mängib heast tahtest. Kui vanasti oli laadal kordnik, kes korda pidas, siis nüüd on vastav Paide Muusika- ja Teatrimaja (PA MT) töötaja, kes paigutab, jälgib kogu laadapäeva tegemisi ja laadaplatsi koristamist. Laada traditsioon on uuenenud, kuid see, et laadal valitseks kord, oleks puhtus ja meeleolu loojad, oleks jälgitud tervisekaitse nõudeid, oleks võimalik ka vahetuskauplemine ja kasutatud riiete müük – kõik see on tagatud. Kadunud pole ka endisaegne tava kauba hinna üle kaubelda. See aga arendab nii suhtlemis- kui ka väitlemise oskust.
Laatadel on oluline koht argielus. Laada korraldajad, graafiku alusel PA MT-i töötajad, saavad laatade korraldamisel töö- ja suhtlemiskogemuse kauplejatega. Külastajatele on laadalkäik lisaks uudistamisele ja plaanitud ostudele ka kohtumiste koht, kogemuste vahetamine (käsitöölised, toidu-ja aianduskauba müüjad) omavahel ja ostjatega. Kuna laadakaup on värske ja tihti ka odavam kõrvalasuva Selveri kaupadest, siis eelistatakse osta vorsti, kala, suitsuliha, leiba ja saiatooteid, mett jm laadalt, sest on võimalus ka maitsta, kas kaup on minu jaoks sobiv. Ka riidekaubad on odavamad ja suuremas valikus kui kohalikus poes. Tihti lepitakse müüjatega kokku, et järgmisel laadapäeval võetakse võimalusel kaasa just soovitud kaupa.
Alates 2016. aastast toimunud suvine linnaruumi kogukonnaprojekt EHE ruum Paide keskväljakul on juurde toonud nii ühepäeva-kohvikuid kui käsitöötegijaid ja oma toodangu müüjaid. Linnaruumi projekt on ettevõtmine, kus suvel pooleteise kuu jooksul on linnasüdames avatud ruum ise- ja ühistegevuseks kõigile. Ettevõtmise taga on linnaelanike soov testida Paides 21. sajandi linnaplaneerimist, kus esikohal on jalakäijad. Autosid ei tõrjuta välja, vaid tänavaruum jagatakse proportsionaalselt masinate ja inimeste vahel, sest linn on ikkagi inimestele ning ruumi paneb elama aktiivne ruumikasutus. Meeldivam elukeskkond linnasüdames toob kasu nii kohalikele elanikele, ettevõtetele kui külalistele.
Lisaks juba olemasolevale kultuuri- ja spordiprogrammile on kõigil võimalus sinna (vt lisad) oma osa anda, näiteks keskväljakul oma kohtumisi pidada, pallimänge mängida, kohvikut pidada jpm. Osavõtt on väga aktiivne nii noorte kui vanade seas, nii kohalike seas kui üle Eesti, on ka väliskülastajaid. Korraldamine toimub suures osas vabatahtliku tööna, esinemised on tasuta. Kaasatud on terve linn. Asutused korraldavad oma nõupidamisi välialadel, sh linnavalitsuse istungid. Ürituse korraldusse on haaratud kõik linna allettevõtted ja kogu linnarahvas, sest väljaku hubasemaks muutmiseks saavad tuua linnakodanikud poolteiseks kuuks oma suuremaid toalilli ja tekstiili, raamatukogu tõi raamatuid, mida sai kohapeal lugeda jne.
Kauplemise tava on vana sajandeid, alguse sai kauplemine Paide linnuse ümber kujunenud linna tekkega 13. sajandil. Tänasele sarnane kauplemisstiil (ost-müük) on välja kujunenud 19. sajandi alguses, kui keskväljakul oli laat koos piltnike, tsirkuse, loterii ja muusikaga ning Mündi ja Vee tänava vahelisel platsil – Laadavainul – eraldi kauplemine loomadega. Loomadega kauplemise laatasid oli vähem, tavapäraselt kevadest novembrikuuni. Laadad toimusid 20. sajandi I poolel kesklinnas 10-11 korda aastas ja laatade kuupäevad olid ära toodud igal aastal ilmuvas Paide Kaubatarvitajate Ühisuse „Iva” kalendris. Enne „Iva” loomist 16. okt 1911 tegeles laatadega linnavalitsus ja selle aja kohta täpsemad andmed puuduvad. „Iva” kalendrid annavad tunnistust hoogsast laadakaubandusest.
Nõukogude ajal oli laada kui sellise korraldamine ainult Eesti Tarbijate Kooperatiivide Vabariiklik Liidu (ETKVL) kohaliku tarbijate kooperatiivi käes, kes korraldas üle aasta suuri laatasid karnevali, moedemonstratsioonide ja kontserdiga – need olid populaarsed, karneval liikus läbi linna tavapäraselt Peetri parki või Vallimäele. Popularsuse neile laatadele tagas tõik, sest sealt sai defitsiitset kaupa nagu ka valimisjaoskondadest. Laatadega kaasnesid ulatuslikud käsitöö-, toidu- jm näitused ning koolitused. Lisaks korraldati teemalaatasid laiendatud väljamüügi nime all või koolilaatadena.
1960-ndate algusest on aktiivne laadakaubandus olnud kuni 1990-ndate lõpuni, siis hakkas laatasid edasi korraldama Paide Kultuurikeskus 2001. a rajatud korralikul väljakul ja tegeleb selle tava edasikandmisega tänaseni. Laatadest 1930-ndate lõpus on teinud kunstnik Ants Viidalepp iseloomuliku maali „Paide laadad”, mis asub Paide linna volikogu esimehe kabinetis, ja olemas on helilint, kus Ants Viidalepp on lahti mõtestanud kogu maali ja laadal toimuva (vt lisa).
1980-ndatel toimusid eraldi Vallimäel käsitöölaadad, ka laulupidude ajal või suuremate rahvakogunemiste-kontsertide ajal on tuldud oma kaupa pakkuma.
Laada tava on traditsioon, vanast kauplemisest on kujunenud suhtlusrohke loteriide ja kultuuri edastamisega laadapäev. Laatadel käiakse kogu perega nii külastamas kui müümas, esinejad on lasteaiaealistest eakateni. Müümaski käiakse koos perega ja tihti on jõululaatade ajal ka lasteaialapsed oma kaarte ja esemeid sümboolse hinna eest ise müügile toonud. Tegutsevad ka õpilasfirmad. Laatadel käiakse perega ka lihtsalt nautlemas ja suhtlemas, vaatamas-kuulamas esinejaid ja ostmine on teisejärguline.
Paide kesklinna ruumieksperiment sisuliselt toimub edaspidigi, ehkki nimetus võib muutuda, kuna isetegevuslikud ettevõtmised (pop-up kohvikud, töötoad, hobialad, jm) on ühiskonnas üha enam populaarsust kogumas.
Ohuks on omavalitsuste poolt kehtestatud kõrge kohamaks, et minnakse müüma piirkondadesse, kus see madalam, huvi puudumine või tegijate kadumine. Hetkel pole ükski neist seni takistuseks olnud, kuigi kohamaks on tavalaatadel suhteliselt kõrge, eriti vahendajate ja mõnede algmaterjali Hiinast toovate ehteid valmistavate käsitööliste arvates.
Kohalikust materjalist käsitöö ja toidu müüjatele on tehtud maksusoodustusi, on kindel korraldaja ja järelvaataja, on huvi laatadel esineda erinevatel hobiringidel, võimalik saada sihtotstarbelist toetust mittetulundusühingute tegevuseks nii Kohaliku omaalgatuse programmist kui omavalitsustelt.
Paide laatade ajakava – Paide Muusika- ja Teatrimaja koduleheküljel alalehekülg laatade ajakavaga
Viidalepp, Ants 1998-1999. Järvamaa mälestustes. – Ants Viidalepp jutustab oma mälestusi. Laadapäevad ja laatadega seonduv jookseb läbi mitmete episoodide. Salvestatud Kuma raadios, autoriõigused Tiiu Saarist.
EHE ruum ajakava 2019 – EHE ruum on suvine linnaruumi kogukonnaprojekt, kus Paide Keskväljak suletakse osaliselt autodele ning avatakse linlastele vaba aja veetmiseks. EHE ruum toimub 2019 Paide Keskväljakul 29. juunist 21. augustini.
Teema uurimise käigus kogutud materjalide asukoht: Paide Muusika- ja Teatrimaja kultuuri teabetuba
Pärimuslikud nimetused
Wittenstein, Weissenstein (linnuse ja linna algsed nimekujud), Paede, Paide.
Eestikeelset nime on seostatud sõnaga paas – lubjakivi.
Paide linna keskväljak on vanemaid ja suuremaid keskajast säilinud väljakuid Eestis. Asudes kiriku ja raekoja vahelisel alal, on see koos lipuväljakuga saanud keskseks ürituste korraldamise kohaks. Seal on toimunud suuremad tähtpäevaüritused (advent, uusaasta vastuvõtt, lastekaitsepäev jne), rahvakogunemised, laadad, spordivõistlused, peetud ka osa iga-aastastest laulu-ja tantsupidudest. Kui tavalaadad on Paide Muusika- ja Teatrimaja (PA MT) parkla piirkonnas, siis jüripäeva laat ja jõulukroon on alati olnud keskväljakul. Lisaks on keskväljak kasutuses nii arvamusfestivalil toitlustus-müügikohana kui ruumieksperimendi ajal nii kauplemise, vaba aja veetmise kui kontserdi kohana. Ka Eesti Vabariigi manifesti loetakse gümnaasiumi õpilaste poolt alati EV aastapäeva aegu just keskväljakul, kus seda ka 1918. a ette loeti.
Linna süda on oluline igale paidelasele. Linna sünnipäevale eelneval tööpäeval moodustatakse ümber keskväljaku haljasala südamekett. See tähendab, et lasteaedade vanematest rühmadest alates kõik huvilised võtavad kätest kinni ja tekitavad südamekujulise inimketi. See komme juhatab sisse linna sünnipäeva. Linnarahvale on sel päeval tavaliselt linna poolt ka ikka kringlit ja teed pakutud. Linna sünnipäevapidustused on mööda linna laiali.
Ajalooline taust
Paide on Eesti üks vanemaid linnu Eestis. Ordulinnus rajati 1265 ja 30. septembril 1291 omandas Paide linnaõiguse. Paide on Järva maakonna keskus.
Paide kesklinna piirkond on olnud keskajast alates linna südameks, kus on asunud kauplused, peetud laatasid ja tähistatud erinevaid tähtpäevi (eriti nõukogude korra ajal). Paide keskväljaku funktsioon sisuliselt pole muutunud, kuid 1950ndate keskel rajati platsi keskele väike pargiosa, millest nüüd on saanud linna lipuväljak. Varem oli väljakul ka linna kaev.
Keskväljakul kui ajaloolises linna südames toimuvatel laatadel on ikka toimunud ka kultuuriprogramm laulu, tantsu, pillimängu ja muude lõbustustega.
1920-30ndatel aastatel leidis loomadega kauplemine aset Laadavainul. Nii nimetati praegugi lageda platsina seisvat lagendikku Vainu tänava lõpus. Platsi kõrval on eramud ja endine jahindusklubi hoone, mille kõrvalt viib jalgtee Paide tehisjärve äärde. Kauplemist Laadavainul oli vaid paar korda aastas, põhiosa laatadest toimus siiski Paide kesklinnas.
Võimalikud ohud
Paide on olnud linn aastast 1291 ja ka pärast viimaseid haldusmuudatusi on Paide jäänud maakonna keskuseks. 2018 lisandusid linnale vaid Roosna-Alliku ja Paide vald. Muutusi võivad tuua vaid uued haldusreformid, millega Järvamaa kui ajalooline maakond kaotatakse, kuid ehk ka siis jääb linn oma ca 11000 elanikuga edasi püsima.
Jätkusuutlikkuse toetamiseks astutud sammud
Paides on koostatud linna arengukavad, linnavalitsus on hetkel tegus ja elujõuline, aktiivselt tegutsetakse nii spordi-, kultuuri kui majandusvallas. Olemas on korralik spordihall, kõrgliigas mängiv jalgpallimeeskond, korvpalliklubi 7, oma Paide Teater ja Paide Muusika- ja Teatrimaja (PA MT) enam kui 20 huviringiga, eakate päevakeskus ja klubid, igal aastal toimuvad laulu- ja tantsupeod, traditsioonilised kultuuriüritused (hooaja avalöök, aastalõpupidu, kontserdid kirikus, advendiaja alguse tähistamine ja jõuluaja lõpetamine jaanuaris kuuskede sümboolse põletamisega, Paide-Türi rahvajooks, discgolfi väljak, ettevõtlusmess jne). Laiendamisel on Ajakeskus Wittenstein ja muuseum, ehitusjärgus uus piimakombinaat, uus kunstmuru staadion, riigigümnaasium ja uus puhke-ja spordikeskus. Korrastatakse tänavaid ja linna läbivaid maanteid (näiteks Tallinn-Tartu 4-realine kiirtee vaid 4 km kaugusel jne).
Fotod
Bibliograafia
Internetiallikad
Paide linn – Paide linna kodulehekülg. Ülevaade Paide linna ajaloost, vaatamisväärsustest ja tänapäevast.
Paide Muusika- ja Teatrimaja – Paide Muusika- ja Teatrimaja kodulehekülg.
Paide Muusika- ja Teatrimaja. Laadad. – Paide Muusika- ja Teatrimaja. Ülevaade toimuvast kultuurivaldkonnast ja laatade ajakava.
Ühendus Weissenstein 2004-2011. – Annab ülevaate üritustest aastani 2011.
Wabalinna kodulehekülg – Kogukonnakeskuse kodulehekülg.
Järva Teataja – Tänased sündmused ja ka ajalehe arhiiv veebis.
Paide Muusika- ja Teatrimaja lehekülg facebookis – Põhiosa sündmuste fotodest ja tegevusest info.
Coop Järva – Arhiivmaterjale tegevusest, säilitatakse oma arhiivis.
Koostaja: Tiiu Saarist (2018)
Facebook