Paastumaarjapäeva tähistamine Karksi kihelkonnas
Paastumaarjapäevä tähistemine Karksi kihlkunnan
Sulge
Sulge
Paastumaarjapäev, rahvasuus maarjapäev, on kevadiste tähtpäevade seas olulisemaid. Vanasti on nimetatud seda päeva ka punamaarjaks ja sohipühaks. Kõik need nimetused viitavad neitsi Maarja kultusele. Siit lähtub paastumaarjapäeva nimetamine naistepühaks, mille pidamine on väga vana algupärand. Naistepüha juurde kuulus puna, see on punaseks tehtud viina või õlle joomine, millest loodeti kogu eelolevaks aastaks head tervist ja punaseid põski. See komme on säilinud ka tänapäeval. Sellel päeval küpsetati ülepannikooke, mida seostati kapsakasvuga, et kapsastele tuleksid laiad lehed. Head kapsakasvu loodeti veel ka suurte lõngakerade kerimisega ja valge rõiva kandmisest naistel. Paastumaarjapäeval naised tööd ei teinud. Usuti, et töökeelu rikkumine toob ebameeldivusi, soovimatute putukate ja loomade sigimist ning tööde jätku kadumist.
19. sajandil ja varem lubati tüdrukud paastumaarjapäevast välja (aita) magama ning poisid läksid tüdrukutele võtit viima. Lisandus keskhommikune söögikord. Üldiselt käidi sel päeval veel kõrtsis teenijaid ja karjuseid kauplemas. Kui karjus oli juba peres olemas, tuli sellele pakkuda paremaid roogi. See oli päev, mil abielunaised pidutsesid ja käisid kõrtsis. Nagu kõigil naistepühadel, nii pidid ka paastumaarjapäeval naistepeole või selle lähedusse sattunud mehed naistele välja tegema. 19. sajandil näiteks tõmmati eksikombel naistepühale sattunud mehele tanu pähe ja tõsteti ta üles, mille peale mehel tuli osta õlut ja viina ning naisi kostitada. Vastassugupoole kimbutamine, mängud, tembud, rituaalsed tantsud jm kuuluvad kõigi naistepühade juurde. See püha toimis nagu sotsiaalne ventiil, mis võimaldas raskest tööst ja igapäevarollist puhata. On teateid, et sel päeval riietuti valgesse, kanti valgeid rätikuid.
Paastumaarjapäeva kui „naiste väe” püha on 1990. aastatel pühitsetud asutustes ja kõrgkoolides lauludega päikest tervitades, saunas käies ja puna maitstes.
21. sajandil naised saavad lubada endale paastumaarjapäeva töökeeldu vaid siis, kui 25. märts langeb nädalavahetusele.
Rohkem organiseeritud paastumaarjapäeva tähistamine on viimasel viiel aastal Karksi-Nuia Kultuurikeskuse ümber koondunud. Igal aastal osaleb ettevõtmistel paarkümmend naist. Osavõtjate hulk sõltub kalendripäevast – tööpäevadel on osalejaid vähem. Osalejate arv on aasta-aastalt tõusnud. Teadlikkus kohustuslikust riietusest – valge rätik ja seelik on päeva loomulik osa. Võetakse kaasa soovipaelad, kodus valmisküpsetatud ülepannikoogid, moosid ja punajoogid. Lauldakse ning kutsutakse teadjanaine, kes pajatab erinevaid lugusid. Näiteks 2013. aastal rääkisid kõik oma nimesaamisloo, 2014 laulis Milvi Kallaste vanaaja laule, 2015 jutustas Asta Jaaksoo oma noorusajast, 2016 mängis rahvamuusik Marju Varblane pilli ja lauldi regilaule, 2017 mindi õhtul, pärast hommikusi rituaale kõrtsi, kus emandaks oli Kairi Leivo ja musitseerisid üle poolesaja rahvamuusiku, 2018 vestis Ly Laanemets jutte loodusest. Sotsiaalmeedias jagatakse infot paastumaarjapäeva tähistamise eelselt ja järgselt. Lisatakse fotod kodulehele ja Facebooki. Paastumaarjapäeva tähistamist kajastatakse ka maakonna lehes.
Paastumaarjapäeva tähistamise komme Karksi kihelkonnas ei ole hääbumas seni, kuni on eestvedajaid ning neid, kes tähtsaks peavad traditsioone ka omaette järgida. Ajaloolises kontekstis võttes on toimunud tähistamise mõtestamisel muutused. Inimesed on linnastunud ja nii pole põllutarkused ja -rituaalid neile olulised – olgu see siis või lõngakerade kerimine, et saada suurt kapsasaaki. Samuti ei saa järgida traditsiooni sellel päeval mitte tööd teha. Tööl ja tööl on muidugi vahe, aga naised ei saa paastumaarjapäeva tähistamise põhjendusega nn riigitöölt puududa. Edasiandmist ohustab enam see, et enamik osalejaid on üsna eakad ja noori varajane ärkamine väga ei köida.
Karksi-Nuias korraldatakse igal aastal ühiseid paastumaarjapäeva tähistamisi. Sündmus on kantud valla aasta kultuurikalendrisse. Paastumaarjapäeva tähistamist reklaamitakse linna plankudel, kohalikus vallalehes, maakonna lehes, kultuurikeskuse kodulehel ja sotsiaalmeedias. Lisaks jagatakse sellel päeval sotsiaalmeedias rahvatarkuseid ja fotosid ning videoid toimunud sündmusest. Samuti kirjutatakse teavitavaid artikleid. Seda kõike tehakse sellepärast, et säilitada ja edasi anda piirkonnale olulist rahvakommet.
Pärimuse kandmine vanadelt noortele säilitab pühade kunagise tähenduse. Iga inimese missioon tänapäeval on neid tavasid loovalt edasi kanda ja arendada.
Pärimuse elushoidmine on ka oluline, kuna see aitab isiksust tasakaalustada.
Mulgikeelsed päikese tervitused – Kaks mulgikeelset päikese tervituse laulu, mida Karksi-Nuias maarjapäeva tähistades lauldakse.
Paastumaarjapäev andmebaasis BERTA – Ülevaade paastumaarjapäevakommetest eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaasis Berta
Vahtre, Lauri 1991. Paastumaarjapäev – Lauri Vahtre. Maarahva tähtraamat. – A/S MIX, 1991. – Lk. 12 – 14. veebileheküljel Miksike.
Aastaring looduses. Paastumaarjapäev. – Vanarahva ütlemised paastumaarjapäeva kohta veebilehel Miksike.
Paastumaarjapäev – Paastumaarjapäeva päritolu, tähendus ja kombed veebileheküljel Miksike
Regilaulud – Valik regilaule MTÜ Moderato koduleheküljel
Teema uurimise käigus kogutud materjalide asukoht: Mulgi Kultuuri Instituut
Facebook