Sulge
Sulge
Mulgi korp on nisujahust valmistatud pärmitaigna lame kuklike, mille keskele pannakse erinevaid täidiseid. Mulgi korp on pärit Lõuna-Eestist Mulgimaalt ja selle järgi saanud ka oma nimetuse.
Mulgi korpe on valmistatud eelkõige pühadetoiduks. Korpe söödi lihavõttepühade ajal, suvistepühal, jaanipäeval, pulmades ja muudel pidulikel sündmustel.
Korpide valmistamise tava on püsinud tänapäevani. Kui algselt oli mulgi korbi täidiseks just pudrud, eriti mannapuder, siis uuemal ajal kasutatakse täidiseks rohkem kas magusat või soolast köömnetega kohupiima. Korpide valmistamine on lihtne ka neile, kellele pärmitaigna valmistamine veidi keeruline. Korpe saab teha ka valmis kuklitest, kui need pooleks lõigata ja täidis sinna peale määrida. Mulgi korpe on nende mõnusa ja hästi kätteistuva kuju tõttu hea serveerida. Seepärast sobivad nad hästi tänapäevaste koolituste, seminaride ja väliürituste tee- ning kohvilaudadele.
Mulgi korbi ainulaadsus ja erilisus peitub tema lihtsuses ning koostisainete kättesaadavuses. Kuklid võib osta ka poest või kuskilt kondiitriärist ning pudru juba eelmisel päeval valmis teha – nii saabki (vajadusel) kiiresti maitsva ja toitva kõhutäie. Erinevate pudrutäidistega korbid õpetavad ka toidu säästlikku kasutamist, mis minimeerib toidu äraviskamist. Pudrutäidistega korpide algne mõte oli ilmselt mulkide kokkuhoidlikkusest ajendatud, sest kohupiima ei raatsitud korpidele panna.
Enamik perenaisi küpsetab mulgi korpe koos täidisega ikka ahjus, kuid Tõrvas elav Milvi Kalpus saab ahjuta läbi. Ta valmistab piimast, mannast, võist, munadest ja suhkrust täidise. Poolikule küpsetatud kuklile (võib ka poest osta) määrib ta rammusast ja magusast täidisest paksu katte äärest ääreni ning serveerib järelküpsetamata. Selliselt valmistatud suupistet nimetab tema just õigeks mulgi korbiks.
Tänapäeval valmistatakse rohkem kohupiimatäidisega magusaid korpe. Kohupiimakorpe on saada ka kaubandusvõrgust ning pagariäridest. Kuid erinevatel mulgi kultuuri tutvustavatel üritustel, koolitustel ja lastelaagrites tehakse üha rohkem just mannapudruga korpe. Suurema koguse küpsetiste tegemisel on mannapudruga korbid majanduslikult ka otstarbekamad.
19. sajandil toimunud talurahvareform parandas meie esivanemate toitumisaolusid ja hakkas välja kujunema tänaseks tuntud rahvuslik toidulaud. Sellest perioodist tuntud-valmistatud-söödud roogi võibki, teatud mööndustega küll, meie rahvusköögiks nimetada. Rahvusköögi vundamendi moodustavad kahtlematult teraviljatoidud.
Uuendusi toidu- ja lauakommetesse saadi mitmelt poolt. Uuendusi saadi just talupere neidudelt, kes töötasid mõisate heaks. 19. sajandi lõpul hakati ka eesti ajakirjanduses jagama erinevaid õpetusi ja nõuandeid majapidamise ja kokanduse kohta. Kindlasti mõjutas see asjaolu senist toidukultuuri.
Kui 1880. aastal algas suur talude ostmine, algas ka laiem elukohtade vahetus. Mulgid asusid elama mitmele poole üle Eesti ning viisid endaga kaasa oma toidukultuuri. Sarnaselt teiste mulgi toitudega levis ka mulgi korp esmalt Põhja-Viljandimaale ning sealt edasi nii Tartu- kui Pärnumaale.
Mulgi korpe valmistati pühade ja pidulike sündmuste ajal. Korpe söödi lihavõttepühade ajal, suvistepühal, jaanipäeval, pulmades ja muudel pidulikel sündmustel.
Lihavõttepühade ajaks olid taludes lehmad lüpsma tulnud ning siis oli võimalik teha nii mannakorpe kui kohupiimakorpe.
Lihavõtte ajal tehti alati korpi – paksupiima, koore, muna ja suhkruga, maitseks panti vaniljet sisse. RKM II 94, 372 (12) < Karksi khk – O. Jõgever (1960)
Ka suvistepühade ajal oli mulgi korp asendamatu pühadetoit.
Suvistepühade toidud olid minu noorespõlves järgmised: pühade laupäeval tehti saia ja muist saiatainast tehti korbipätsid. Pajas keedeti piimast ja mannast putru, mida määriti pätsidele peale (see töö oli peamiselt laste töö – küll oli hea neid pudrukausi ääri limpsi ja lakku). Allikas: Eesti rahvakalender, kogutud 1969, A. Seep.
Jaanipäeval pakuti lõkketule ümber mulgi korpe. Perenaistel olid kartulakorvi pandud puhtad linad ja korbid sees, neid pakuti ringi, istuti maas, söödi ja joodi ja tantsiti. RKM II 220, 87 < Karksi khk – M. Laanemets (1966)
Antakse perele paremat toitu, mulgi korpi jm. RKM II 94, 537 (28) < Karksi khk – O. Jõgever (1960)
Mulgi korpi on valmistatud erinevate retseptide järgi. Iga perenaine tegi korpe omamoodi. Enne kui nisujahu laialdasemalt levima hakkas, valmistati kuklike sepikujahust. Mulgi korbi vanemate retseptide järgi küpsetati esmalt valmis kuklike (kas odra- või nisujahust). Küpsenud kuklike lõigati pooleks ja pooltele määriti käepärast täidist ning küpsetati ahjus veel kord üle.
“Vanembe inimese kõnelive, et mulgi korpe jaoss küdsätess kigepäält pätsikse. Sõs lõigates nii pooless, määritess kohupiim pääle ja sorgatess uvveste ahju. Mõnen talun ollive korbilavva, mille pääl korbi tõist kõrda ahju panti – sõs es lää na kõrbeme”. MKI koduleht
Täidiseks on kasutatud kõige enam mannaputru, mis maitsestati või, muna, mee või suhkruga. Kui aga talus oli piima piisavalt, siis valmistati täidis kohupiimast (mulgi keeles pakspiim) ja maitsestati köömnete ning vähese suhkruga. Samas on aga ülestähendus Karksi kihelkonnast, kus öeldakse, et lihavõttekorbile pandi maitseks ka vaniljet sisse.
On ka retsepte, kus täidiseks kasutati mannapudru ja kohupiima ning kohupiima- ja kartulipudru segu või hoopis soolast kohupiima koos köömnetega. Kindlasti pidi korbid enne ahju panemist määrima klopitud munaga. Kõige ilusama ja kuldsema välimuse annab vabapidamisel maakanade munadest tehtud määre.
Kartulipudruga korpide alus valmistati sepikujahust. Täidist määriti poolekslõigatud kuklitele, mis pandi uuesti ahju küpsema. Kartulipudrukorpe küpsetati ka kapsalehel. Siis veeretati taignast suuremad kuklid, suruti keskelt lamedaks ja sinna asetati täidis. Pealt määriti hapukoore või munaga ja küpsetati keskmise kuumusega ahjus.
Hilisemad retseptid soovitavad kuklikesed ahjuplaadile kerkima panna ning seejärel suruda klaasi põhjaga kuklisse süvendid, kuhu asetatakse täidis ning seejärel küpsetatakse kuklike koos täidisega.
Mulgi korpe mainitakse ka vanas rahvajutus, mis kõneleb Karksi Karu- Matsi pärnaraagudest, kus vanapagan pidas pulmi ja ristseid ning jagas külalistele pidusööke ning need, kes tegid enne söömist ette ristimärgi, said korbide asemel kuivand elajasitakoorikaid E 10240 (11) < Karksi khk. – Jaak Kivisäk (1894) = H II 48, 4834 (2) < Karksi khk. – J. Kivisäk.
Karksi kihelkonna mulke on kutsutud korbimulkideks. Ju siis sealkandis olid kõige usinamad korbiküpsetajad.
Erinevate retseptide ja täidistega korpe valmistatakse tänapäeval veel paljudes kodudes. Tihti ei nimetata neid mulgi korpideks, sest perenaised on saanud oma teadmised oma emadelt ja vanavanaemadelt, kelle jaoks olid need lihtsalt korbid. Koos mulgi kultuuri ja traditsioonide taaselustamisega on suurema tähelepanu osaliseks saanud ka tradistioonilised mulgi toidud. Mulgi korpide valmistamist on õpetatud Mulgi Kultuuri Instituudi ja Mulgimaa Arenduskoja ettevõtmistes, Mulke suvekuulis, Mulgimaa toiduvõrgustiku koolitustel, Lilli loodusmaja lastelaagrites ja kindlasti ka paljudes muudes kohtades. MTÜ Lilli Looduskeskuse korraldatud lastelaagrid tutvustavad nii loodust kui traditsioonilist maaelu. Igas laagris alates 2012. aastast valmistavad lapsed koos Alli Laande ja Merike Soovikuga nii mulgi putru, karaskit kui mulgi korpe.
Üha rohkem on näha just mannapudrutäidisega mulgi korpe suvistel väliüritustel, erinevatel külastumängudel külakeskuste suupistelaudadel ja seminaride ning koolituste kohvipausidel. Suur osa mulgi korbi propageerimisel on MTÜ Mulgimaa Kogukonnaköögil ning teistel Mulgimaa väiksematel toidupakkujatel, kelle menüüs on mulgi toidud au sees.
Traditsioonilise mannapudrutäidisega mulgi korbi valmistamine võib noorte seas mõnevõrra ebapopulaarseks muutuda tänu suurele nisu sisaldusele, mida tervislikku eluviisi harrastavad inimesed üldjuhul väldivad. Mulgi korbi valmistamiseks kasutatavad toiduained võiks olla kasvatatud mahepõllumajanduslikult ning ümbertöödeldud võimalikult kohaliku tootja poolt. Mõlemad omadused annaks traditsioonilisele toiduainele hoopis tänapäevasema, tervislikuma ning keskkonnahoidlikuma mõõtme. Samuti võiks kukleid valmistada jälle odra- või sepikujahust, nagu seda tehti enne nisujahu laialdasemat kasutuselevõttu, et suurendada organismile vajalike kiudainete sisaldust.
Mulgi korbi valmistamise oskus ja söömine on suurenenud tänu Mulgi Kultuuri Instituudi, Mulgimaa Arenduskoja ning kohalike mittetulundusühingute ettevõtmistele. Mitmetasandiline koolitus ning teavitustöö mulgi traditsiooniliste toitude tutvustamisel on olnud tulemuslik. Inimesed, kes on huvitatud mulgi korpide tegemisest, leiavad retsepte erinevatest kokaraamatutest, Facebooki lehtedelt ning toidublogidest. Retsept koos pildiga on olemas ka Mulgimaa infoportaalis.
Mulgi korp on Mulgimaad tutvustavate ürituste suupistelaual kohustuslik toit, mida peale mulgi pudru söömist külalistele kohvi kõrvale pakutakse.
Mulgi korbid. Kohupiimakorbid – Mulgi korbi retsept blogis “Eesti Toit” 27.03.2017. Kirjeldatakse mulgi korbi erinevust tavalisest korbist ning antakse retsepte mitme täidise tegemisel.
Karksi pärimus Lõuna-Eesti pärimuse portaalis LEPP – Vanapagana pulm. Vanapagana pulmas anti korpi ja kes ristimärgi ette lõi, see korpi ei saanud.
Rekkor, Sirje 2016. Eestlaste toidulaud: Mis on Eesti rahvustoit? – Eestlaste toitumise ajaloost
“Antakse perele paremat toitu, mulgi korpi jm.,” Eesti rahvakalender – Mulgi korpe valmistati lihavõtte- ja suvistepühadeks ning jaanipäevaks
Mulgi korp – Klassikalise mulgi korbi retsept Mulgimaa Infoportaali koduleheküljel
Pagariõppe põhikursus. Mulgi korp. – Mulgi korbi retsept ja tegemise õpetus.
Facebook