Mulgi keel
Mulgi kiil
Sulge
Sulge
Mulgi keel (mulgi kiil) on Eesti põline piirkondlik keel ehk regionaalne kõnekeel, mis kuulub läänemeresoome keelte hulka. Keeleajalooliste käsitluste järgi on mulgi keel lõunaeesti keele või eesti keele lõunaeesti murderühma Mulgi murre. Sellesse rühma kuulub veel võru keel, seto keel ja tartu keel.
2012. aasta rahvaloenduse andmetel kõneleb mulgi keelt ligi 10 000 inimest. Põhiliselt räägitakse seda kõnekeelena maapiirkondades, suuremates linnatüüpi asulates kõneldakse seda vähem. Võro Instituudi 2000. aastal läbi viidud lõuna-eesti murdekeelte uuringus tuli välja, et praktilise igapäevase keelena kõneleb Mulgimaal mulgi keelt ligi tuhat inimest. Kuna koolides õpitakse kirja- ja õppekeelena eesti keelt, siis lastega räägitakse kodus ikka põhiliselt kirjakeeles. Seetõttu on mulgi keel noorema põlvkonna igapäevasest kõnest tegelikult täiesti kadunud. Väikesearvulise ja kiiresti vananeva kõnelejaskonna tõttu võib mulgi keelt lugeda ohustatud keelte hulka kuuluvaks.
Nõukogude okupatsiooni aegse sundväljarände tõttu lahkus Mulgimaalt väga palju põlisrahvast. Tühjaksjäänud talud asustati sisserännanutega, kes ei osanud mulgi keelt. Seetõttu jäi ka kohaliku keele kasutus väga piiratuks. Siiski on viimasel aastakümnel tekkinud suur huvi omakandi keele vastu. Sellega tegelevad nii 1996. aastal moodustatud Mulgi Kultuuri Instituut kui ka 1990. aastal taastatud Mulkide Selts. Viimastel aastatel on lisandunud veel Mulgimaa Arenduskoda (2006). Keele alalhoidmiseks on korraldatud lastele keelelaagreid ja koolides keeleõpet, täiskasvanutele aga konverentse ja keeleõppe kursusi. Antakse välja mulgikeelset ajalehte, tuuakse lavale mulgikeelseid näitemänge, eetris on mulgikeelsed raadio- ja telesaated. Välja on antud mulgikeelseid töövihikuid, sõnaraamat, luuleraamatuid, plaate.
Muinasaja lõpul moodustasid praeguse Mulgimaa alad Sakala muinasmaakonna lõunaosa. Arvatakse, et hilisemal mulgi kultuuri alal asus muinasaja lõpul 3-4 kihelkonda. Aliste e Alistekund – lisaks Halliste kihelkonna alale arvatakse sinna kuulunud olevat Karksi piirkond ning Ruhjast põhja poole jäävad eestlastega asustatud alad. Keskne linnus oli tõenäoliselt Karksi muinaslinnus. Teine muinaskihelkond oli Paistu, kolmandaks tõenäoliselt Tarvastu, usutavasti haaras tollane kihelkond ka Helme alad. Nendel aladel oli kõnekeeleks mulgi keel. Praeguses kontekstis kuulub sellesse keelepiirkonda viis Lõuna-Sakalamaa kihelkonda: Tarvastu, Karksi, Halliste, Paistu ja Helme. Kõige suurem eripära, võrreldes teiste lähialadega, ongi mulgi murdekeele kasutamine igapäevase kõnekeelena. Kui Ruhja aladel võitis läti keel, siis põhja pool jäi peale eesti kirjakeel.
Mulgi murdeala on oma viie kihelkonnaga väiksemaid Eestis. Ometi on Mulgimaa olnud keeleliselt erakordselt mitmekesine, sest oma asendi tõttu ajaloolise Lõuna-Eesti lääneosas on see olnud aastasadu erinevate keele- ja kultuurikontaktide mõjuväljas. Nii on tulnud kõrvuti kasutusele eri algupäraga sõnu.
19. sajandil ja 20. sajandil kasutati mulgi keelt põhiliselt kõnekeelena. Kuid 20. sajandi lõpul, kui moodustati Mulgi Kultuuri Instituut, sai selgeks, et igapäevase kõnekeelena on mulgi keel minetanud oma tähtsuse, sest seda kõneldakse kodudes järjest vähem. Seetõttu hakati välja andma mulgikeelseid kirjutisi, nt Mulkide Selts avaldas mulgikeelse lugemisraamatu „Mulgi keelen ja meelen ” (2004).
Mulgi keele edasiandmine kõnekeelena ühelt põlvelt teisele, nii nagu see käis 19. sajandil ja 20. sajandi alguses, katkes erinevate asjaolude tõttu. Siinkohal võib viidata linnastumisele, nii sõjaeelse Eesti Vabariigi kui ka nõukogudeaegsele hariduspoliitikale, okupatsioonile, sundrändele, aga ka mulkidele iseloomulikule edasipürgimisele ja hariduspüüdlikkusele. Sellest tulenevalt peab mulgi keele edasiandmiseks teisi meetodeid kasutama. Kui varemalt oli mulgi keele omandamine loomuliku kõne ja suhtlemise tulemus, siis nüüd on see teadlik tegevus nii õpetajate kui ka mulgi keele huviliste jaoks.
Keele edasiandmiseks kasutatakse erinevaid vorme vastavalt vanuserühmale ja huvigrupile. Lastele korraldatakse folklooripäevi ja keeleõppelaagreid, koolides on keeleõppetunnid. Täiskasvanutele aga lähenetakse meedia ja suursündmuste kaudu. Viimasel ajal on suurenenud huvi mulgi keele õppimise ja rääkimise vastu. Paljud täiskasvanud, kes lapsena kodus mulgi keelt ei kõnelenud, on nüüd selle keele leidnud ja on väga huvitatud selle valdamisest ja arendamisest. On teadlik valik rääkida kodus ja lasteaias lastega mulgi keelt ja täiskasvanuna omandada lisaks kirjakeelele omakultuuri eripärane kõnekeel. Selleks on korraldatud õpetajate ja täiskasvanute keelekursusi. Vanemad inimesed on koondunud gruppidesse, et praktiseerida ka ise igapäevaselt mulgi keelt.
• Mulgimaal on keelekasutajaid alla kriitilise piiri. Inimesed, kes mulgi keelt kõnelevad, ei saa seda igapäevases elus kasutada, sest kõne on ju dialoog. Kui vastukõnelejat enam ei ole, minnakse automaatselt üle eesti keelele.
• Mulgi keele madal prestiiž vanema elanikkonna hulgas. Mulgi keelt osatakse hästi, kuid seda ei kõnelda, sest omatakse isiklikke negatiivseid kogemusi seoses mulgi keele kõnelemisega koolis.
• Kuna kõnes seda keelt enam ei kuule, kaovad eripärased sõnad ja hääldusoskus.
• Põliselanikkonna (keele oskajate) lahkumine ajalooliselt Mulgimaalt (keelealalt).
• Keelepoliitika ei soodusta piirkondlike keelte kasutamist avalikus sfääris (haridus, meedia, teave, reklaamid, avalikud esinemised, suhtlemine riigiasutustega).
• Noorte vähesed võimalused mulgikeelses keskkonnas viibida.
• Loodud on mulgi keele ja kultuuri kaitse ning arendamisega tegelev Mulgi Kultuuri Instituut, mis hõlmab kõiki Mulgimaa piirkondlikke omavalitsusi.
• Mulgi keele ja kultuuri alaseid ettevõtmisi on toetatud riiklikust programmist “Lõunaeesti keel ja kultuur 2005-2009”, 2010. aastast alates Mulgimaa kultuuriprogrammist.
• Mulgi keele õpetajatele korraldatakse keeleõppekursusi ja keelesündmusi.
• Laste keeleõppe tarbeks on välja on antud töövihikud ja lugemik.
• Välja on antud mulgi sõnaraamat.
• Koolides on läbi viidud mulgi keele algõpet.
• Korraldatakse erinevatele vanuse- ja huvigruppidele mõeldud keelelaagreid ja sündmusi.
• Antakse välja mulgikeelset ajalehte ja kirjandust.
• Mulgi keelest ja kultuurist on tehtud tele- ja raadiosaateid.
• Mulgi kultuuri esindajad suhtlevad meediaga mulgi keeles.
• Lavale tuuakse mulgikeelseid näitemänge.
• Mulgi kultuuri esitletakse messidel mulgi keeles.
• Välja on antud mulgikeelsed luule- ja lauluplaadid.
Mulgi keele ja kultuuri õpe üldhariduskoolides – Kristi Ilvese magistritöö mulgi keele ja kultuuri õppest üldhariduskoolides, Tartu Ülikool, 2012.
Mulgi sõnastik – Alli Laande ja Triin Todeski koostatud “Mulgi sõnastik” ilmus 2013. aastal.
Uus sõnastik aitab mulgi keelt paremini mõista – Alli Laande ja Triin Todeski koostatud „Mulgi sõnastiku“ esitlus Abja-Paluoja raamatukogus 28.03.2013. aastal. Autor Ragnar Kond, ERR.
Üitsainus Mulgimaa – Mulgi Kultuuri Instituudi mulgikeelne ajaleht “Üitsainus Mulgimaa” ilmub 2008. aastast kord kvartalis. Lehe eesmärk on kajastada mulkide tegemisi ning hoida ja säilitada mulgi keelt. Lehte toimetab Tarvastu kandi mulk Kristi Ilves.
Mulgikeelsed uudised – Mulgikeelsed uudised Vikerraadio veebilehel. Saateid toimetab Kristi Ilves.
Säärased mulgid: Kõnele mulgi kieles – Mulgi kultuuri väärtustava saatesarja „Säärased mulgid“ 4. osa on pühendatud mulgi keelele. Autor ja toimetaja Silvia Karro, režissöör Olga Käo, ERR, 2012.
Engi aig – Anu Tauli mulgikeelste laulude plaat (2006).
Facebook