Muhu keel
Muhu kiel
Keeleteadlased määratlevad muhu kiel´e saarte murde murrakuna.
Sulge
Sulge
Muhu kiel kuulub põhjaeesti murderühma saarte murde hulka, olulisi sarnasusi on ka läänemurdega. Paiknedes mandri ja Saaremaa vahel, on Muhu saarele jõudnud mõjutusi mõlemast suunast. Ometigi on Muhu murre eraldiseisev ja terviklik keeleala, mis on tihedalt seotud Muhu pärimuskultuuriga – käsitöö, merenduse jt kohalike elatusaladega. Muhu murde eripära ei peitu mitte ainult selle häälikulises kujus, vaid ka fraasi- ja süntaksistruktuuris. Näiteks eesti keele mitmuse osastava lõpu –eid asemel öeldakse Muhus alates 3-silbilistest sõnadest –ime, –uid lõpu asemel aga –umi (nt uudissime, tüdrikumi).
Igapäevaselt räägib muhu kiel`t tänapäeval vaid vanem põlvkond. Nooremate kõnes on murre taandunud mõnedele tunnussõnadele (neh, kena, munuke jne). Tänu 2011. aastal valminud internetisõnastikule on ka nooremad siiski viimasel ajal üha enam murdekeelseid sõnu ja väljendeid kasutama hakanud, eriti need, kes enam püsivalt Muhus ei ela. Kokkuvõtvalt võib öelda, et murre on muhu identiteedi oluline osa ning selle kestmiseks on vaja teha läbimõeldud jõupingutusi.
Kuna Muhu on ajalooliselt olnud eraldiseisev kihelkond ning oma saarelise iseloomu tõttu samas ka väga konkreetsete geograafiliste piiridega territoorium, on Muhu kultuuripärand väga kompaktne ning orgaaniliselt seotud. Muhulased on ajalooliselt olnud üpris kogukonnatruu rahvas – mehed võisid käia küll merel ja ulgtöödel, kuid kodu ja perekond loodi siiski kodusaarel. See on taganud ühtse ja tugeva Muhu kultuuri säilimise läbi aastasadade. Väga paljud muhukeelsed väljendid ja naljad on kohaspetsiifilised, st nende mõistmiseks peab tundma saart, selle ajalugu ja inimesi.
Vanade muhulaste jutt oli aeglane ja rahulik. Keel oli lai ja ümar: häälikuühendi ng asemel hääldati nasaalne η nagu soome keeles, o-tähte asendas uo. Tänapäeval on muhulaste jutt muutunud kiiremaks ja peenemaks, ka nasaal on kaduma hakanud. Murdekeele hääbumine sai alguse nõukogude ajal, mil keeleõpetajad olid sunnitud seda noortest välja juurima. „Õpetaja nägi meiega kurja vaeva. Kuidas läheb see laps maavillases kampsunus oma laia muhu keelega kõrgkooli?” meenutab üks sõjajärgsetel aastatel keskkoolis käinud muhulane. Küllap oli see omal ajal paratamatus.
Muhulased, eelkõige vanemad inimesed, räägivad omavahel muhu keeles. Võõraga on raskem murdekeeles kontakteeruda. Kohalikus maakonnalehes ja raadios edastatakse muhukeelseid uudiseid. Tänu internetisõnastikule on ka paljud nooremad inimesed hakanud murdekeele vastu huvi tundma. Enam ei arvata, et öeldes oo ja neh, oskad Muhu murret. Igapäevakeelde ilmub üha enam murdesõnu, veel enam aga vanu mahlakaid kõnekäände (nt Tõmba üks teese seest läbi sua mitte sitasekskid).
Viimastel aastatel on tulnud palju tänulikku tagasisidet mandril ja Saaremaal õppivatelt gümnaasiuminoortelt, kes on kirjutanud uurimustöö oma armsast ja kodusest muhu kiel`est. Kohalikus põhikoolis ei ole kahjuks seni murdekeele vastu huvi tuntud. Küll aga lasteaias, kus isegi üks mandrilt tulnud õpetaja püüab igal võimalusel lastega vestelda murdekeeles. Lasteaiarühmad on ka aktiivselt murdevõistlustest osa võtnud.
Palju tööd on murdekeele väärtustamisel ära teinud Muhu Noortekeskus, kusjuures hiidlasest juhataja tegeleb sellega samuti vaid isiklikust huvist. Saarel tegutsevad ettevõtjad kasutavad reklaamides murdekeelseid väljendeid, nt on muhukeelsed laused Muhu leiva ümbrispaberil. Ka on hakatud maaüksustele andma uuesti muhupäraseid nimesid, nt Kiive, Aspli.
Aeg viib vanad, n-ö õiged murdeoskajad igavikku. Järjest vähemaks jääb inimesi, kes mäletavad tööde ja esemete muhukeelseid nimetusi. Tänased vanaemad-vanaisad on aga juba liiga noored selleks, et õiget murdekeelt osata. Kui lehes ja raadios regulaarselt murdeuudiseid ei edastataks, vaibuks nooremate põlvkondade huvi tõenäoliselt üsna pea, asendudes millegi uue ja huvitavaga.
Muhu murret tuleb pidevalt kaasaja elu ja väljendusvahenditega kontaktis hoida, et see kõneldavana püsiks. See nõuab järjekindlaid ja koordineeritud jõupingutusi. Üksikute entusiastide ja vabaühenduste tegutsemisest aga ei piisa – vaja on institutsionaalset tuge.
Juba üle viie aasta on kohalikus maakonnalehes ja raadios kirjutatud ja loetud muhukeelseid uudiseid. Esialgu tegeles sellega Liis Pallas, seejärel hakkas uudiseid edastama Irena Tarvis. 2008. aastast alates on läbi viidud murdevõistlust, mille algatas Muhu Muuseum. Praegu korraldab seda murdekeele hoidmise enda õlule võtnud MTÜ Muhu Kess koostöös Liiva ja Hellamaa raamatukogude ning Muhu Muuseumiga. Võistlustöid säilitatakse Muhu Muuseumis. 2011. aastal loodi Muhu murde e-sõnastik. MTÜ Muhu Kessi, Muhu Muuseumi ja noortekeskuse koostöös on lähiajal valmimas plaat muhukeelsete unejuttudega.
Muhu murdesõnastik – 2011. aastal avati MTÜ Muhu Kessi eestvedamisel Muhu murde e-sõnastik. Sõnastiku aluseks on teise murdevõistluse (2009) käigus kogutud muhukeelsed sõnad ja väljendid. Infotehnoloogilise lahenduse pakkus välja Madis Rehepapp, tekstide sisestamisega tegelesid Irena Tarvis (murdevõistluse kaastööd) ja Elle Kiiker (“Väikeses murdesõnastikus” ilmunud muhukeelsed sõnad).
Muhu uudised – Muhukeelsed uudised ajalehe Saarte Hääl kodulehel.
Facebook