Nähtuse, oskuse, teadmise edasiandmine ja -kandumine
Kasepääl on rohkem kui sajandi vältel kasvatatud kurke nii oma tarbeks kui ka müügiks. Keegi ei ole käinud kurgikasvatamist kusagil õppimas ja ei loeta ka kurgikasvatajatele mõeldud kirjandust. Teadmised ja oskused saadakse kogemuste kaudu ja pärandatakse vanematelt lastele pereringis, seda peetakse ainsaks võimalikuks õppimisviisiks. Ajast aega on lapsed kasvanud üles koos vanematega aiamaal ja põldudel töötades. Kasvatajad omavahel kogemusi ja teadmisi ei jaga, eriti kehtib see turustamise kohta, kuid üksteist jälgitakse. Kui keegi viib sisse uuenduse ja see toimib, hakkavad ka teised samamoodi tegema. Nii mindi kunagi avamaakurkide kasvatuselt üle raamialuste kurkide kasvatamisele ja hiljem kasvuhoonetele. Samuti hakati Leningradis käima esimeste julgete eeskujul, kuni see muutus peaaegu ainsaks kohaks, kus kogu küla kõik oma kauba turustas.
Tänapäevaks on kurgikasvatus muutunud osaks kasepäälaste identiteedist. Inimestel on vajadus selle tegevuse järele ja kui ei kasvatata enam suures mahus müügiks, siis kasvuhooned on kõikidel elanikel endiselt olemas. Kasvõi ainult enda tarbeks pannakse igal kevadel ikka kurgid maha. Suurte kasvatuste jätkumist või laienemist mõjutab tuntus: kui Peipsi kurki endiselt hinnatakse ja ostetakse, siis leidub ka kasvatajaid.
Võimalikud ohud
Ise oma kauba müümine on siinsetele kurgikasvatajatele sama tähtis kui kurkide kasvatamine ning igaühel on olnud selleks oma tava ja koht. Tänane majandus on nii palju muutunud, et varasemad müügikanalid ei toimi enam nii hästi kui varem: turg, tänavakaubandus, kauplustesse otsemüük, kokkuostjad. Just seetõttu on raske toodangut müüa ning paljud on loobunud. Vanade harjumuste kohaselt ei tee kasvatajad omavahel koostööd, ei koondu, et koos turustada. Ainult uued tegijad, kes on Kasepääle elama tulnud ja hakanud kurgikasvatusega tegelema, on valmis koostööks ja tänapäevasemateks turustusviisideks. Nemad ei käi turul müümas, vaid reklaamivad end ning müüvad toodangut interneti kaudu, näiteks Facebookis. Nad peavad oluliseks oma kliendibaasi väljaarendamist, selle hoidmist ja omavahelist koostööd: üksteisel aidatakse toodangut turustada.
Teiseks oluliseks takistuseks on kurgikasvatusega alustamise kõrge hind. Kasvuhoonete ehitamine, töövahendid, seemned ja kõik muu vajalik on tänapäeval palju kallim kui varem. Tuleb arvestada, et esimese aasta tulust mingit kasumit ei teeni.
Lisaks lähevad tänapäeval lapsed täiskasvanuks saades kodust ära. Et kurgikasvatust elus hoida, tuleb palgata töölisi, kuid neile ei jõuta maksta. Kuna traditsiooniliselt on olnud ühe kasvatuse taga üks pere, siis ka sel põhjusel ei taheta võõraid palgata. Tehakse nii kaua, kui jõud ja tervis lubab ja lõpetatakse, kui enam jaksu ei ole. Teisalt on viimastel aastatel häid näiteid sellest, et keskeas on lapsed tagasi tulnud ja hakanud kurgikasvatusega uuesti tegelema.
Jätkusuutlikkuse toetamiseks astutud sammud
2016. aastal andis Kasepää Kultuuriselts välja raamatu „Kasepää kahe maailma piiri peal” (koostaja Karl Kello). See on esimene kirjalik teos, mis on pühendatud Kasepää ajaloole, kultuurile ja inimeste lugudele. Kurgikasvatuse traditsiooni tähtsus inimeste eludes on raamatus selgelt esile toodud.
2017. aastal otsustas Mustvee vald luua Kasepääle Peipsimaa muuseumi, mis tutvustab ühe katuse all kogu Peipsimaa eripalgelist ja mitmekultuurset ajalugu. Peale teise korruse renoveerimist 2020. aastal saab muuseumis kajastatud ka kohalik aiaviljakasvatuse ajalugu. Käesoleva kande jaoks kogutud materjalid lähevad samuti sellesse muuseumisse.
2017. aastal loodi Kasepää külaselts, mis koondab kõiki piirkonna eesti külasid. Külaselts tegutseb aktiivselt kohalikku elu ja toitu tutvustavate sündmuste korraldamisel. 2018. aasta suvel toimus Avatud Külaväravate raames Kasepää Rahvamajas seminar „Kurgikasvatus kui kohalik kultuuripärand”. Seminaril arutleti teemal, kuidas erinevad tasandid – turism (Kadi Ploom, MTÜ Peipsimaa Turism); teadus (ETKI, Ingrid Bender); riik (Leelo Isidora Viita, Rahvakultuuri Keskus); traditsiooni kandjad (Aive Tamm, Jõgevamaa giid, endine kurgikasvataja) – saaksid koostöös toetada kurgikasvatuse traditsiooni jätkumist. Jõuti järeldusele, et oluline on Peipsi kurgi tuntus. Eeskujuks on Peipsi sibula uuenenud populaarsus, mis on tõstnud Peipsi sibula hinda nii, et see on kasvatajatele tulus. Seminari tulemusena otsustati teha sissekanne Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse.