Sulge
Sulge
2013. aastal hakati Kullamaal korraldama jüriöö teatejooksu ka algklasside õpilastele. Vahel kaasati neisse võistkondadesse ka lasteaia vanemate rühmade lapsi. Nendes võistkondades on olnud neli tüdrukut ja neli poissi. Igaüks jooksis staadioniringi, mis on Kullamaa koolis 250 meetrit. Algklasside teatejooks toimub päeval ning on õpilaste hulgas väga populaarne. Osalevad kõik algkooliõpilased. Selle jooksuosa pealtvaatajateks on lasteaialapsed ja ka mõned lapsevanemad. Kuna algklassidel pole eriti võistlusi, siis on kõik pisemad väga agarad osalejad. Paljud lapsed on õhtusel jooksul pealtvaatajateks. Nad on tahtnud ka osaleda õhtusel jooksul, ehkki see on ebavõrdne, on neil soovi korral lastud joosta.
Jüriöö (teate)jooksu ürituste hulka kuulavad mitmesugused ettevõtmised: kontsert, viktoriin, tõrvikurongkäik. Rahvaüritus saab alguse kultuurimajas, kus toimub viktoriin. Viktoriinil on teemakohased küsimused, mis puudutavad jüriöö ülestõusu, selle kajastamist kunstis, kirjanduses, jüriöö jooksude käiku ja tulemusi kohalikus jooksus ja vabariigis teistel samalaadsetel üritustel. Viktoriinil osalevad kõik jooksuvõistkonnad. Kultuurimaja juurest algab tõrvikutega rongkäik. Vabadusvõitlejate mälestussamba juures tehakse peatus, kus kõneleb maavanem. Edasi minnakse üheskoos Rohumäele. Rongkäigus osalevad nii jooksjad kui ka pealtvaatajad. Teatejooksu start ja finiš on Rohumäel (endine linnuse paik).
Enne õhtust jooksu süütab vallavanem või kooli direktor urnis jüriöötule. Teinekord on tseremooniale pidulikkust lisanud hobuste kaasamine, samuti näitemängude esitamine.
2017.a juubeli puhul võeti kasutusele uus karikas. Kolm esikohta saavad medalid. Viimasele kohale on alati olnud lohutusauhind. Võistkondadele jagatakse autasustamise ajal kringleid ja puuvilju. Viimastel aastatel on oma võistkonna välja pannud vallavalitsuse ametnikud, millesse kogukond suhtub suure heakskiiduga. Lastele meeldib väga, kui kaasa löövad ka õpetajad. Jüriöö jooks on Kullamaa kogukonnas üks tähtsamaid ettevõtmisi. Kullamaa kooli vilistlastele jääb seos kodupaigaga, mistõttu on jooksul enamasti ka osalemas kooli lõpetanute võistkond. Kaugemalt tulijad võtavad töölt vaba päeva, et jooksul osaleda. Ka üliõpilased (tudengid) naasevad kodukanti ja moodustavad oma küla võistkonna.
Pidustuste ja rongkäiguga on Kullamaal jüriööd tähistatud ka juba 1930. aastatel. Toona peeti Kaitseliidu ja muude seltside ühiskorraldusel Jüriöö ülestõusu aastapäeva kõnede, tõrvikurongkäigu, lõkete, näitemängude ja võimlemiskavadega.
1968. aastal võttis Kullamaa kooli kehalise kasvatuse õpetaja Vello Sirelpuu ette ja korraldas jüripäeval teatejooksu, tähistamaks jüriöö ülestõusu aastapäeva. Samuti sooviti Kullamaal spordielu elavdada. Esimesel jooksul osalesid ainult kooliõpilased, kuid teisel juba ka täiskasvanud. Jooksu organiseerimisel on eeskuju võetud Keilas toimunud sellelaadsest jooksust. Juba 1960. aastast alates on Keilas korraldatud üle-eestilist jüriöö jooksu. See ettevõtmine näitas eestlaste püüet vabadusele ja seost jüriöö ülestõusu ning kaasaegse jüriöö jooksu vahel. Tollal olid nii õpilased kui ka täiskasvanud aktiivsemad kaasa lööma. Jüriöö jooks oli rahvarohke – nii jooksjaid kui ka pealtvaatajaid oli palju. Algusest peale on peetud võistlusel osalejate arvu ja võistkondade nimede üle protokolli. Protokollid ja muud ettevõtmisega seotud materjalid on koondatud ürituse ajaloomappi. Kullamaa koolis on igal aastal enne ürituse toimumist üleval stend infoga jüripäeva tähistamise, jüriöö ülestõusu ja Kullamaa jüriöö jooksude ajaloo kohta.
Alates 1973. aastast tänaseni on olnud Kullamaa koolis õpetaja ja jooksuürituse eestvedaja Mai Jõevee. 1979. aastal tuli kooli kehalise kasvatuse õpetajaks Peep Jõevee, kes on olnud jooksu rajameister. 2007. aastal asus kooli õpetajana tööle Viive Karnau, kes organiseerib võistkondade osavõttu ja aitab õpilastel võistkondi moodustada. Tänapäeval on jüriöö jooksu korraldamine Kullamaa Spordiklubi tähtsamaid üritusi. Endiselt on eestvedajad kooli õpetajad, kuid ürituse läbiviimist toetab vallavalitsus. Aastate jooksul on toimunud mõningaid muudatusi distantsi pikkuse ja etappide arvu, raja paiknemise, võistkonna suuruse, ürituse korralduse, osavõtjate vanuse osas. 1968.-1998. aastani toimus teatejooks Koluvere lossi lähistelt Kullamaa Rohumäele. Joosti tõrvikutega ja teatejooksus oli kümme osalejat – viis nais- ja viis meesjooksjat. Raja pikkus oli kokku 3,6 km. Rajast 2 km kulges Tallinn-Virtsu maanteel, tiheda liiklusega teel, mistõttu keelas Maanteeamet seal jooksu korraldamise. Rada toodi Kullamaa küla keskusesse, seda lühendati ja esialgu jooksis neli nais- ja neli meesjooksjat. Enne jooksu viidi läbi võistkondade vahel temaatiline viktoriin. Raja lühendamise ja võistkonna suuruse muutmisega muutus ka korraldus – katkes viktoriini läbiviimine ja lõkete süütamine. See tegi ettevõtmise vähem atraktiivseks. Tänaseks on need tegevused on taastatud. Alates 2017. aastast on rada uutmoodi – jooksu algus ja lõpp on Rohumäel. Koolis alustatakse viktoriiniga, edasi minnakse rongkäigus Rohumäele.
Autasustamine on toimunud samuti erinevatel viisidel: esialgu oli rändauhinnaks puust õllekapp, mille sai kool alaliselt endale. Hiljem võeti kasutusele karikas, mis on nüüdseks ajahambale alla vandunud. Alates 2017. aastast on käiku läinud uus, suurem karikas. Samuti on juba mitu viimast aastat kolme esikohavõistkonna igale osalejale medalid kätte antud. Medalid ja karikas on tellitud auhindu valmistavast kauplusest. Sellist autasustamist jätkatakse ka järgmistel jooksudel.
Jooksu 50. sünnipäeva tähistati 2017. aastal piduliku aktuse ja kontserdiga. Juubeliüritusel oli palju publikut – külarahvas tuli kodudest välja ning rahvast kogunes ka valla teistest küladest.
Info jüriöö teatejooksust on edasi kandunud kogukonnas läbi aja – esimesed jooksjad on praeguseks vanavanemad, jooksul osaleb juba kolmas põlvkond. Esimesel jüriöö jooksul võistelnud on kohal ka praegustel üritustel, kuid osalevad pealtvaatajate ja kaasaelajatena. Kullamaa Spordiklubis on jüriöö jooks traditsiooniline – igal aastal tööplaanis üks tähtsamaid ettevõtmisi. Ürituse toimumine sõltub palju vabatahtlike, keda jätkub alati, tegutsemisest.
Kuna rahvakalendris on jüripäev läbi aegade olnud tähtsal kohal, siis ka Kullamaal peetakse oluliseks selle päeva tähistamist.
Jüripäeva tähistamine teatejooksuga on muutunud kohaliku rahva hulgas väga omaseks ja loomulikuks. Vajadust traditsiooni jätkata tuntakse juba sellepärast, et üritus on niivõrd kaua toimunud.
Jüriöö teatejooks meeldib väga ka õpilastele. Nii on liikumisharrastused noorte hulgas muutunud populaarsemaks. Eraldi treeninguid selle jooksu tarbeks ei toimu, kuid spordiringid, kehalise kasvatuse tunnid ja iseseisvalt harjutamine annavad panuse jooksu heaks kordaminekuks.
Õpilaste kaudu kodudesse viidav info muudab ettevõtmise nähtavaks. Jooksu ettevalmistamisel ja korraldamisel on palju abilisi ning toetajaid. Õpetajad aitavad võistkondi komplekteerida ja reklaami teha, samuti vaatavad üle raja, kontrollivad viktoriiniküsimuste vastuseid ja organiseerivad auhinnad. Lapsevanemad abistavad transpordiga ja on teatevahetuspunktides kohtunikeks. Valla ametnikud abistavad üldises korralduses. Õpilastel on palju erinevaid ülesandeid, sealhulgas kuulutuste tegemine, diplomite täitmine ja võistkondade registreerimine. Jüriöö tähistamine teatejooksuga on ettevõtmine, mis on Kullamaa kogukonnas populaarne, ja traditsioon ei ole katkenud.
Kui külas enam inimesi ei ole (rahvastiku arv külades väheneb), siis pole osalejaid. Kui kooli Kullamaal enam ei ole, siis on oht, et ei ole eestvedajaid.
Võib juhtuda, et koduvald kaob, saab osaks ühest suurest vallast, siis ei ole valla poolt toetust – ei materiaalset ega moraalset, siis võib üritus lõppeda.
Kui ei ole vabatahtlikke, kes tahaks korraldada suuri spordiüritusi, on taas oht.
Kuna Eestis on massiüritusi tulnud järjest juurde, kujuneb olukord, kus suretatakse väiksemad, kohaliku tähtsusega ettevõtmised välja, sest on inimesi, kes eelistavad ennast pigem suurüritusel proovile panna.
Ettevõtmise kordaminekuks on koostatud projekte Kullamaa vallavalitsusele ja Läänemaa Kultuurkapitalile. On leitud sponsoreid kohalike ettevõtjate hulgast. Reklaami on tehtud valla ajalehes ja valla ning kooli kodulehekülgedel. Koolis on selle ürituse korraldamisse haaratud õpilased, mis tagab järelkasvu tulevaste korraldajate hulgas. Spordiklubi juhatusse kuuluvad õpilased jagavad ülesandeid ürituse korraldamiseks. 2017.a toimunud juubeli organiseerimine (läbiviimine) oli ka ühe õpilase, Aleksandra Laane koolilõpu uurimuslik töö, mille raames korrastas ta ürituse toimumise ajaloomapi, tegi reklaami ja tegeles klasside võistkondade komplekteerimisega. Uurimistöö pannakse üles valla ja kooli kodulehekülgedele.
Juubeliüritus andis ettevõtmisele uue hingamise, mis tõstab indu ja soovi jätkata – nii jüriöö jooksu korraldada kui ka sellest osa võtta. Lisaks andis see kogemusi ja ideid, kuidas edaspidi tegutseda.
Homme korraldatakse Kullamaal jüriöö juubelijooks – Homme korraldatakse Kullamaal jüriöö juubelijooks – Urmas Lauri teatab 50. jüriöö jooksust. Allikas: Lääne Elu, 20. aprill 2017.
Jüripäev andmebaasis Berta – Ülevaade jüripäevakommetest eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaasis Berta
Kullamaa jüriöö jooksu 50. juubeli galerii – Ajalehe Lääne Elu veebiväljaandes avaldatud galerii ürituse 50.juubeli piltidest
Lauri, Urmas 2017. Kullamaa jooks pääses vaimse kultuuri pärandisse. – Lääne Elu, 25. aprill 2017
50. jüriöö jooks – Kullamaa Keskkooli ajaleht Kõmu. nr 65, mai 2017
Jüriööjooks – Kullamaa Keskkooli ajaleht Kõmu, nr 47, juuni 2010
Sünniaasta: 1946
Sünnikoht: Kullamaa
Hariduskäik
1992 – Tallinna Ülikool – terviseõpetuse õpetaja
1968 – Tallinna Ülikool – kehalise kasvatuse õpetaja
1964 – Lihula Keskkool
Lühitutvustus
Mai Jõevee on 48 aastat olnud koolis pedagoogilisel tööl ja 40 aastat ühiskondlikult aktiivne, esialgu külanõukogu ja hiljem vallavolikogu juures. Ta on vedanud aastakümneid valla spordiklubi tööd ning osalenud Kullamaa külaseltsi juhatuse töös. Sportliku inimesena on Mai aastaid tegelenud aktiivselt võrkpalliga, praegu käib seltskonnatantsude ringis. Samuti veab ta eest Läänemaa koolide tervise-edenduslikku tööd ja on inimeseõpetuse ainesektsiooni esimees. Kolmandat aastat on Mai oma valla eakate eestkõneleja.
Jõeveede pere peab talu, mis tegeleb segapõllumajandusega – lihaveiste- ja taimekasvatus.
Mai Jõeveel on abikaasaga 2 täiskasvanud last, 6 lapselast ja 2 lapselapselast.
Mai Jõevee on Kullamaa valla aukodanik. Teda on ka tunnustatud järgnevalt: Valgetähe V klassi medal, Aasta Õpetaja 2011 ja Aastate Õpetaja 2016 ning Inimeseõpetuse Aasta Teo tiitel vabariigis 2011 ja 2014.
Kontakt
E-post: mai@kullamaa.ee
Jüriööd tähistatakse Kullamaa vallas teatejooksuga aprillikuus jüripäeva paiku igal aastal. Jüriöö jooks on 2017. aastaks Kullamaal toimunud juba 50 korda, millest 48 korda on Mai Jõevee nii osalejana kui ka korraldajana kaasa löönud. Korraldusel on abiks Kullamaa Spordiklubi nõukogu liikmed, kolleegid Kullamaa keskkoolist ja õpilaste vanemad. Jooksu korraldatakse Kullamaa kooli õpilastele ja Kullamaa valla inimestele ning ka huvilistele väljastpoolt valda. See sündmus annab korraldajale rahulolu, kogukonnale pakub osalemisvõimalust ja võistlusmomenti.
Mai hakkas Kullamaa jüriöö jooksu korraldama esialgu selle pärast, et kehalise kasvatuse õpetajana muuta õpilaste klassiväline töö huvitavamaks. Samuti oli tal ühiskondlikult aktiivse inimesena ja aktiivse kehakultuurlasena soov pakkuda ka täiskasvanutele uusi väljakutseid. Iga kordaläinud üritus pakub Maile heameelt.
Teadmise, oskuse omandamine ja täiendamine
Mai Jõevee hakkas jüriöö jooksu korraldamisega tegelema, kuna koolitöö vajas väljundit – sporditöö koolis tuli muuta atraktiivsemaks ja huvitavamaks.
Mai Jõevee on koos kolleegidega püüdnud leida võimalusi, kuidas muuta seda jooksuüritust huvitavamaks. Aastate jooksul on tehtud muudatusi nii distantside, võistkonna suuruse kui toimumise aja suhtes. Enne jooksu on olnud kontserte, näitemängu, mälumängu. Jüripäeva tähistamine teatejooksuga Kullamaal on säilitanud oma olemuse – tuua kogukond ühiselt sportlikult aega veetma.
Teadmisi ja oskusi Kullamaa kogukonnas jüriöö jooksu läbi viia sai Mai ametit õppides ja kirjandust uurides. Üldise organiseerimisoskuse ja -kogemuse sai ta juba põhikoolis aktiivse õpilasena, jätkates ühiskondlikku tööd keskkoolis. Mai on terve elu tegutsenud mitmesugustel ühiskonna ja kogukonnaga seotud aladel ja organiseerinud erinevaid üritusi.
Teadmise, oskuse edasiandmine
Oma teadmisi ja oskusi annab Mai Jõevee edasi kolleegidele, kuid kõige rohkem õpilastele, kes on ürituse toimumisel abiks. Jüriöö jooksu Kullamaal tehakse üheskoos. On tehtud ettekanne jüriöö ülestõusust ja jüriöö jooksust Kullamaa kooli traditsioonilisel ajalookonverentsil. 2017 koostas üks keskkooliõpilane Mai juhendamisel uurimusliku töö selle traditsiooni kujunemisest ja ajaloost. Selle õpilasega koos on algusest peale kavandatud ja korraldatud jooksu 50. juubeliüritust, mis toimus 2017. aasta aprillis. Uurimuslikus töös on kirjas, millised etapid tuleb läbida, et edukalt korraldada selline kohalik suurüritus.
Mai leiab, et jüriöö jooksuga on tekkinud traditsioon ja seda tuleb edasi kanda.
Tegutsemisvorm: MTÜ
Asutamisaeg: 2004
Töötajate, liikmete ja/või osalejate arv: 64
Lühitutvustus
Kullamaa vallas tegutseb Kullamaa Spordiklubi, mille tegevus haarab enda alla nii kooli kui ka valla täiskasvanud elanike sporditöö juhtimise ja korraldamise.
Klubi sai mittetulundusühingu staatuse 2004. a, kuid õigusjärgselt tegutseb kehakultuurikollektiiv palju varem. Seoses jüriöö jooksu organiseerimisega käsitleme seda 1968. aastast.
Kontakt
Maakond: Lääne maakond
Linn / vald: Kullamaa vald
Postiaadress: 90720 Kullamaa küla, Kullamaa vald
Kullamaa Spordiklubi, mis sai ametliku kinnituse mittetulundusühinguna 2004.a. oli varem kehakultuurikollektiiv ja selle eesotsas töötas nõukogu. Klubi oli seega õigusjärgne. Jüriöö jooksu korraldamist alustati Kullamaal 1968.a. ja on tehtud seda järjepidevalt 50. aastat.
Kullamaa Spordiklubi tegeleb valla ja kooli elanike kehakultuurialase töö korraldamisega: treeningud, võistlused, võistlustest osavõtt. Klubi tööd juhib nõukogu, millesse kuuluvad kehalise kasvatuse õpetajad, õpilased, valla aktiivsemad sportlased.
Kullamaa Spordiklubi tegeleb jüriöö jooksu korraldamisega Kullamaal. Jooksust võtavad osa nii kooliõpilased kui ka täiskasvanud. Üritus on kogukonnas populaarne. Kullamaa Spordiklubi on jüriöö jooksu korraldamisel hoolitsenud ka projektide kirjutamise eest, et oleks võimalik auhindadeks muretseda karikaid, medaleid. Algusaastatel korraldati ka mälumängu, kuid vahepeal lõpetati see tegevus. Nüüd on taas leitud, et on palju huvitavam ja kasulikum teha uuesti mälumängu, kus küsimused on seotud jüriöö kui ajaloosündmusega ja ka aktuaalsetel teemadel.
Ajalooline taust
Kuna koolielus oli vaja uusi väljundeid kehakultuurialase töö huvitavamaks muutmiseks, siis 1968.a. korraldas toonane kehalise kasvatuse õpetaja Vello Sirelpuu koos aktiiviga esimese jüriöö jooksu. Eeskuju oli olemas, sest 1960. Aastast oli mujal Eestis juba sellist tõrvikutega teatejooksu korraldatud.
1973. aastal tuli Kullamaa kooli kehalise kasvatuse õpetajaks spordiklubi liige Mai Jõevee, kes on sealtmaalt jooksu korraldamise eestvedaja. Spordiklubi nõukogu on korralduses aastate jooksul mõndagi muutnud vastavalt erinevatele asjaoludele.
Teadmise, oskuse edasiandmine
Spordiklubi (varem kehakultuurikollektiiv) on aastate jooksul õpetanud oma tegevusega välja noori inimesi – kuidas korraldada võistlusi, teha reklaami ja kaasata kogukondi, kirjutada projekte, leida sponsoreid.
Neid oskusi õpetatud Kullamaa kooli õpilastele ja nende teadmistega on ellu saadetud palju aktiivseid noori. Kui inimene on aktiivne ja avatud ühel alal (antud juhul sport), siis on ta tegus ka muudel aladel.
Kirjeldatud teadmiste edasiandmine toimub praktilise tegevuse käigus.
Tutvustamine: Kullamaa kogukonna sportimisvõimalused
Õpetamine: Kooliõpilastele ja kõigile teistele huvilistele
Teema uurimise käigus kogutud materjalide asukoht
Kullamaa Raamatukogu
Facebook