Sulge
Sulge
Järvamaa laulu- ja tantsupeod on juba rohkem kui 100 aastat olnud kohaliku kultuurielu oluline tähis. Maakonna pidude kavas on läbi aegade olnud laul, rahvatants ja pillimäng. Repertuaar ulatub rahvaluulest eri aegade autorite loominguni. Eelproovid, rongkäik, ühistantsimine, -laulmine ja -musitseerimine ühendab eri põlvkonna lauljaid, tantsijaid ja pillimängijaid. Võimalusel tehakse ise esinemisriietus või osaletakse selle valmimisel. Koolinoorte esinemisriided valmistatakse täiskasvanute abiga nii huviringides, käsitöötundides kui ka kodudes.
Laulu- ja tantsupidu toimub maikuu viimasel laupäeval vaheldumisi Paides ja Türil. Peol on igal aastal kindel teema, näiteks „Ühesminemine”, „Südamehelinad”, „Ringmäng”. Uue peo teema ja tegija selgub juulikuus – kuu aega pärast eelmist pidu. Järvamaa Omavalitsuste Liidu (JOL) korraldatud stsenaariumikonkursi võitja saab õiguse peo korraldamiseks. Konkursil võivad osaleda ainult järvamaalased. Konkursi võitjal on lubatud vajadusel kaasata esinejaid väljaspoolt Järvamaad. Peo ettevalmistamisega alustatakse sügisel.
Järvamaal on mitmeid tublisid tantsujuhte ja muusikuid, kes on loonud ja seadnud oma peo jaoks tantse ja laule. Mõnel aastal koosnebki pidu vaid järvamaalaste lauludest ja tantsudest. Laulude ja orkestripalade autorite seas on Tiina Kivimäe, Ants Oidekivi, Ulvi Tamm, Ave Avamere, Andris Avamere, Ants Väimäe, Krista Tiitmaa. Tantse on loonud Ülle Vaas, Jane Kiristaja, Vilma Okas, Milvi Nõmmik, Anneli Karma, Silva Kärner jt.
Peol tantsitakse vaid elava muusika saatel. Saatjateks on koorid, orkestrid ja rahvamuusikud. Üles astuvad erinevad vanuserühmad lasteaiaealistest seeniorideni. Maakonnas on palju kollektiive (üle 150), tavaliselt on peol veidi üle 2500 esineja. Pealtvaatajaid on 3000 ringis, sõltuvalt aastast ja ilmast. Peole minnakse nii kaasa elama oma pereliikmetele, kes esinevad, kui lihtsalt selleks, et koos olla ja peomeeleolust osa saada. Samuti tuntakse huvi, kuidas stsenaariumikonkursi võitja on teema lahendanud.
Laulu- ja tantsupeole eelneval hommikul süütavad Albu kooli õpilaste tantsurühma „Vargamäe lapsed” liikmed Vargamäe Kultuurihiies lõkke. Lõkke läitmisel esineb üks maakonna kollektiiv. Kiigutakse ja käiakse tunnustuse pälvinud kultuuritöötajate poolt istutatud puude juures. Korraldajad tutvustavad algavat pidu. Seejärel võtavad lapsed lõkkest tule ja süütavad Järvamaa Kultuuripärli tiitli laureaadi käes oleva tõrviku. Üks Järvamaa praostkonna kirikuõpetajatest õnnistab tuld ja tule teekonda. Tuli liigub avatud autos läbi kõigi maakonna omavalitsuste, jõudes õhtuks peo toimumispaiga kirikusse. Tuld transpordivad Kaitseliidu Järva Maleva liikmed koos Järvamaa aasta kultuuripärliga. Nendega sõidab kaasa kohaliku valla esindaja, kes annab tule järgmisele omavalitsusele üle. Üleandmise ajal toimub igas vallas erineval viisil tule tervitamine. Tule viib õhtul kirikusse kohaliku omavalitsuse esindaja. Järgmisel päeval toob aasta kultuuripärl tule rongkäigu ees sammudes lauluväljakule ning süütab sealse tõrviku.
Esimene teadaolev laulupäev tänase Järvamaa alal toimus Türi-Allikul 1866. aastal Türi kirikuõpetaja tütre Emilie Grohmanni eestvedamisel. Esimene laulupidu leidis karskusselts Idu eestvedamisel aset 1907. aastal Paides. Karskusselts plaanis laulupidu korraldada juba 1898. aastal, kuid tsaarivalitsuselt jäi luba saamata. 1907. aastast alates on laulupeod erinevate nimetuste all toimunud igal aastal. Näiteks 1915. aasta Eesti ainus laulupidu toimus 14. juunil Paides enam kui 500 peolise osavõtul. 25% peo tulust annetati sõjas olevate meeste perede toetuseks. 1943. aastal jäi Tallinnas ära üldlaulupidu. 1. augustil aga toimus Paides maakonna laulupäev, mis oli pühendatud kommunistliku ikke alt vabastamise 2. aastapäevale. 1945. aastal peeti Paides Eesti esimene sõjajärgne laulupidu. Sel aastal mujal Eestis laulu- ja tantsupidusid ei toimunud. Sellest ajast alates on Järvamaal igal aastal aset leidnud oma laulu- ja tantsupidu. Tantsiti ka varasematel pidudel, ent pidude nimes see ei kajastunud. Teadaolevalt olid esmakordselt rahvatantsijad laulupeol 1928. aastal.
Alates 1945. aastast on Järvamaa laulu- ja tantsupeod olnud temaatilised. Nõukogude aega jäävad peod pealkirjadega „Sa vaata üle kodumaa”, „Meil laulud aitavad elada, võita”, „Olgu jääv meile päike” jm. Kavas olid needsamad eestlastele olulised laulud, näiteks M. Lüdigi „Koit”, M. Härma “Ei saa mitte vaiki olla”, G. Ernesaksa „Mu isamaa on minu arm”, millele lisandus tolle ajastu kohustuslik repertuaar.
Aastatel 1945-1988 olid peod kahepäevased. Laupäeviti oli rahvakunstiõhtu koos tantsupeoga, pühapäeviti oli rongkäik ja laulupidu. Aastatel 1989-2011 toimus pidu ühel päeval ühtse laulu- ja tantsupeona. 1989. aastal pandi alus Vargamäel Kultuurihiies laulutule süütamise traditsioonile. Kuni 2012. aastani toimusid peod Paides. Aegade jooksul on selleks puhuks kokku tuldud nii Tarjuse aias, rahvamaja aias kui Vallimäel. Seoses Paide laululava remondiga toimus pidu kolmel aastal Aravetel, Kabalas ja seejärel Türil. 2012. ja 2013. aastal oli eraldi tantsu- ja laulupidu: Paide Gümnaasiumi staadionil tantsuetendus ja Vallimäel laulupidu ning tantsupidu Türi linna staadionil ja laulupäev lauluväljakul. 2014. aastal otsustati teha üks laulu- ja tantsupidu vaheldumisi Paides ja Türil.
Laulu- ja tantsupidude traditsioon püsib vaid siis, kui on aastaringselt tegutsevaid aktiivseid muusika- ja tantsukollektiive. 2016. aasta seisuga on Järva maakonnas 54 laulukoori ja 3 puhkpilliorkestrit, Paide Muusikakoolis tegutseb sümfoniettorkester, tantsurühmi on üle 106. Mitmele kollektiivile on laulu- ja tantsupidu ainus suurem esinemise võimalus.
Järvamaa tantsu- ja laulupidu ei saa toimuda ilma tublide korraldajateta: Paides Tiia Tamm ja Ülle Müller, Türil Ave Avamere, Siiri Miir ja Ülle Välimäe. Aastaid on üldjuhtide ja dirigentidena tegutsenud Tiiu Schüts (Türi), Malle Nööp (Paide), Aino Linnas (Koeru) ja Kuldar Schüts (Türi, Tallinn), orkestrijuhtidena Teet Tihvan (Paide) ja Ants Oidekivi (Türi), tantsujuhtidena Vilma Okas (Paide), Tiiu Vellamaa (Väätsa ja Paide), Malle Nööp, Marika Kuusik (Paide), Ülle Jääger (Koeru), Ülle Vaas (J-Jaani) jt.
Rahvatantsu ja laulmise õppimisega alustatakse juba lasteaias ja laste muusikastuudiotes. Kuna Järvamaal tegustevad lastekollektiivid moodustavad üle poole rühmadest, on järelkasv olemas. Alates 2014. aastast on peokavas ka beebide ja vanemate tants. Traditsiooniks on saanud memmede ja laste ühised tantsud ning mees- ja poistekooride ühislaulmine.
Laulu- ja tantsupeo korraldamist toetavad kohalikud omavalitsused, JOL, maakonna ettevõtted, Hasartmängumaksu Nõukogu ja Kultuurkapital. LEADER programmi kaudu on maapiirkondade kollektiivid saanud toetust esinemisriiete soetamiseks. Need toetused on peo sujuvaks korraldamiseks väga oluline panus.
Järvamaa laulu-ja tantsupeo traditsioon võib katkeda, kui haldusreformi tulemusena peaks JOL lõpetama peo rahastamise ja Hasartmängu Nõukogu hakkaks toetama ainult sporti. Ilma toetuseta oleks väga keeruline soetada rahvariideid, leida kate eelproovide ja peoga seotud kulutusteks. Toetuse lõppedes võivad kaduda mõned praeguseks väljakujunenud traditsioonid, näiteks tule teekond.
Laulu- ja tantsupeo protsessis osalevate kollektiivide tegevust toetab riik. Järvamaa kollektiivide tegevust toetavad ka kohalikud omavalitsused. JOL eraldab igal aastal raha tunnustatud dirigentide ja tantsujuhtide juhendamisel toimuvate žanripäevade korraldamiseks, kus maakonna lauljad, tantsijad või orkestrid koos harjutavad ja kogemusi vahetavad. Igal aastal toimub Järvamaal 3-18-aastastele lauljatele mõeldud võistlus Laulukaar, kust tuleb kooridesse uusi lauljaid. JOL-i juures tegutsevad Järvamaa Poistekoor ja Järvamaa Tütarlastekoor, kust sirgub järelkasv täiskasvanute kollektiividele. Tantsurühmad ja muusikakollektiivid on Järvamaal elujõulised ning nende arv suureneb.
Järvamaa – Eesti südamaa – Järvamaa Facebooki lehelt leiab nii viimaste aastate laulu- ja tantsupidude foto- kui videoülesvõtteid.
Kuma Raadio saatesari „Tunne Järvamaad“ – Septembrist 2014 kuni juunini 2016. a eetris olnud saadetes kõneleb Tiiu Saarist muu hulgas ka Järvamaa laulu- ja tantsupidude ajaloost.
Sünniaasta: 1953
Sünnikoht: Kohtla-Järve
Hariduskäik
2005 – 2007 EELK Usuteaduse Instituut, humanitaarteaduse magister kristliku kultuuriloo alal
1992 – 1994 EELK Kirikumuusikakool, oreli eriala (lõpetamata)
1973 – 1978 Tallinna Riiklik Konservatoorium, koorijuht, muusikaõpetaja
1968 – 1972 H. Elleri nim. Tartu Muusikakool, koorijuht, üldharidusliku kooli muusikaõpetaja, lastemuusikakooli solfedžoõpetaja
1963 – 1968 Kohtla-Järve Lastemuusikakool
1960 – 1968 Kohtla-Nõmme 8. kl Kool
Teenistuskäik
2011 – Türi Põhikool, muusikaõpetaja, koorijuht
2011 – Paide Täiskasvanute Keskkool, muusikaõpetaja
1976 – 2015 Türi Kultuurimaja, koorijuht: Türi naiskoor 1976-1985, Türi poistekoor: 1973-1975, 1980-1995, Türi kammerkoor: 1980-2010
1972 – 2011 Türi Gümnaasium, muusikaõpetaja, koorijuht, kultuurilooõpetaja
Lühitutvustus
Tunnustatud Türi muusikaõpetaja, koorijuht ja organist Tiiu Schüts, neiupõlvenimega Kivirand, on sündinud 11. märtsil 1953. aastal Ida-Virumaal Kohtla-Nõmmel. Tiiu Schüts teeb kõike kire ja vaimustusega. Talle läheb korda Türi linna maine. Ta on osalenud muu hulgas Eesti Muusikaõpetajate Liidu, Eesti Kooriühingu ja Eesti Koorijuhtide Liidu tegevuses. Kauaaegsel muusikajuhil on palju rõõmu suurest perest – mõistev abikaasa, viis poega ja kümme lapselast. 2014. aastal valiti Tiiu Schüts Järvamaa aasta emaks.
Kontakt
Maakond: Järva maakond
Linn / vald: Türi
Postiaadress: Tehnika 20, Türi, Järvamaa
Telefon: +372 5202540
E-post: tiiuschyts9@gmail.com
Alates 1972. aastast töötab Tiiu Schüts Türil muusikaõpetaja ja koorijuhina. 2011. aastast alates on ta ametis Türi Põhikoolis ja Paide Täiskasvanute Keskkoolis. Kauaaegse pedagoogi põhitegevuseks on muusikatundide andmine II ja III kooliastmes ning kooride, ansamblite ja solistide juhendamine. Muusikaõpetajana on ta loonud koolis ühislaulmise traditsiooni vabariigi aastapäeval. Iga-aastasel jõulukontserdil Türi kirikus lauldakse koos õpilaste ja lapsevanematega jõululaule. Koostöös kolleegidega on ta teinud muusikalisi kujundusi luulekavadele, leidnud näidenditele sobivat muusikat ja aidanud sisustada ainenädalaid.
Aastaringselt valmistub Schüts kahe koolikoori, kahe maakondliku koori, kolme ansambli ja ligikaudu kahekümne laulja-solistiga esinemisteks nii koolisisestel üritustel – tähtpäevadel, lõpuaktustel, „Oma kooli nädalal”, traditsiooniks kujunenud jõulu-, emadepäeva- ja kevadkontserdil kui arvukatel maakondlikel ja üle-eestilistel konkurssidel. Tema juhendatavaid muusikuid on sageli kutsutud esinema Türi linna, asutuste ja firmade üritustele. Väga heal tasemel koorid, ansamblid ja solistid on esinenud nii Järvamaa kui ka mujal Eestis.
Koorijuhina hoolib ta järjepidevusest kooride töös. Türi Põhikoolis juhendab ta laste- (5.-7. kl) ja neidudekoori (8.-9. kl). 2012. aastal alustas ta uue kooriga, põhikooli õpetajate naiskooriga, kes osales juba ka 2014. aasta üldlaulupeol. Järvamaa tütarlastekooris (2009), mida Tiiu Schüts koos Anne Toomistuga juhendab, laulavad andekad noored üle terve maakonna vanuses 10-19 aastat. Koor on jagunenud laste- ja neidudekooriks. Mõlemad koorid pälvisid 2011. aasta noorte laulupeo „Maa ja ilm” ning 2014. aasta üldlaulupeo ettelaulmisel I kategooria. Auhindu on nopitud nii üleriigilistelt laste- ja neidudekooride kui rahvusvahelistelt konkurssidelt (Bratislava 2013, San Francisco „Golden Gate” 2015).
Järvamaa laulu- ja tantsupidudest on Tiiu Schüts dirigendina osa võtnud regulaarselt alates 1974. aastast. Maakonna pidudel on ta osalenud kõikide oma kooridega. Ta on juhatanud pidudel poiste-, laste-, nais- ja segakoore. Pidu ettevalmistaval perioodil on ta pidevalt tegelenud repertuaari otsimise ja valikuga. Arvestada tuleb koorilauludega, mis oleksid jõukohased lauljatele ja kunstiliselt tasemelt peo väärilised. Tiiu Schütsi nõuandeid võetakse arvesse. Kõik Tiiu Schütsi juhendatavad koorid on pääsenud ka noorte- ja üldlaulupidudele. Ta on juhatanud neidudekoore 2007. aasta novembris toimunud isadepäeva tähistamisel Estonia kontserdisaalis, projektikoori (Järva- ja Virumaa koorid, Leelo, Kalev jt) 2007.-2008. aastal Endla ja Rakvere teatri vabaõhuetenduses “Vargamäe kuningriik” ning üleriigilisel segakooride laulupäeval 2010. aastal Türil.Teadmise, oskuse omandamine ja täiendamine
Teadmise, oskuse omandamine ja täiendamine
Musikaalsuse on Tiiu Schüts pärinud vanematelt: ema oli hea viisipidaja ja laulja, isa mängis Kohtla-Nõmme puhkpilliorkestris tenorit. Põhihariduse sai Tiiu Schüts Kohtla-Nõmme 8-klassilises koolis. Õpingud Kohtla-Järve Lastemuusikakoolis tulid tema ellu küllaltki hilja – alles 5. klassis – ja seda tema enda tungival soovil. Temavanusele sobis kõige paremini akordion. Nii alustaski ta 1968. aasta sügisel õpinguid Tartu Muusikakoolis akordioni erialal. I kursuse teisest semestrist alates õppis ta direktsiooni ettepanekul lisaks instrumendile ka koorijuhtimist. Lõpueksamid tegi ta vaid koorijuhtimises, sest see andis võimaluse jätkata samal erialal õpinguid kõrgkoolis. Pere ja töö kõrvalt õppides lõpetas Tiiu Tallinna Riikliku Konservatooriumi koorijuhtimise eriala nominaalajaga 1978. aastal. Aastatel 1992-1994 täiendas ta end Kirikumuusikakoolis oreli erialal. 2005.-2007. aastatel õppis ta EELK Usuteaduse Instituudis, mille lõpetas kvalifikatsiooniga humanitaarteaduste magister kristliku kultuuriloo alal.
Teadmise, oskuse edasiandmine
Tiiu Schüts jagab oma teadmisi õpilastele nii muusikatundides kui proovides. Muusikaõpetajana lähtub ta oma teadmiste-kogemuste-veendumuste põhjal väljakujunenud tõekspidamistest. Õpetamisel liigub ta lihtsamalt raskemale, sõltuvalt õpilase individuaalsetest võimetest ja muusikalistest eeldustest, tunnustades iga õpilase väiksematki saavutust. Tiiu Schüts on juhendanud ka õpilaste uurimistöid. Ta vahendab oma teadmisi ka kolleegidele. Aastate jooksul on ta haridustöötajatele pidanud muu hulgas järgmisi loenguid: „Praktilisi probleeme ja lahendusi töös õpiraskustega ja käitumishäiretega õpilastega” (Türi Gümnaasium, 2000), „Muusika ja matemaatika omavahelistest seostest aine õpetamisel” (Türi Gümnaasium, 2004), „Aktiivõppemeetodid ainetunnis” (Türi Gümnaasium, 2010), „Koorihääleseade ja töö Türi Majandusgümnaasiumi lastekooriga” (2011), „Noortekultuur” (Paide Täiskasvanute Keskkool, 2012). 2013. aasta Türi valla hariduskonverentsil „Õpetajalt õpetajale” juhtis ta töötuba „Käitumishäiretega õpilane loovtunnis”.
Esinemine: Pedagoogikaalased ettekanded; muusikalised etteasted kooride, ansamblite ja solistidega (aastaringselt)
Õpetamine: Õpilaste uurimistööde juhendamine; kooride, ansamblite ja solistide juhendamine; muusikatundide andmine Türi Põhikoolis ja Paide Täiskasvanute Keskkoolis
Fotod
Internetiallikad
Järvamaa aasta ema 2014 – Tiiu Schüts – Reinika Tatter tutvustab Järvamaa aasta emaks valitud Tiiu Schütsi. Allikas: Naiskodukaitse koduleht, 8. aprill 2014.
SUVEÖÖ. Nais- ja neidudekoorid. Juhatab Tiiu Schüts – Tiiu Schüts 2016. aasta Järvamaa laulu- ja tantsupeol Paides nais- ja neidudekoori juhatamas. Allikas: Merle Rüütel, www.youtube.com
Sünniaasta: 1934
Sünnikoht: Viisu küla, Kareda vald, Järvamaa
Lühitutvustus
Vilma Okas on legendaarne Järvamaa tantsujuht ja -looja. Lisaks rahvatantsule tegeleb ta käsitööga. Vilma käe all valmivad kaunid rahvariided, uhked rõivad saavad selga ka nukud. Ühiskondlikult aktiivse inimesena oli Vilma kümme aastat korteriühistu esimees. Aastatel 1990-2000 pidas ta Järvamaal isakodus talu, tegeledes loomapidamise, põllunduse ja lillekasvatusega.
1994. aastal pälvis Vilma Okas Järvamaa kultuuripreemia elutöö eest. 1999. aastal kutsus president Lennart Meri ta eakate aasta vastuvõtule Kadrioru lossi. 2003. aastal omistati Vilma Okasele Paide linna kultuuripreemia. 2010. aastal tunnustati teda vabariiklikul eakate festivalil ühiskondliku töö eest. 2012. aastal nimetati Vilma Okas Paide linna aukodanikuks. 2014. aastal sai ta Järvamaa elutöö preemia.
Rahvatants on Vilma Okast saatnud alates 1951. aastast. Pea sama kaua on ta jaganud oma teadmisi ka teistega. Ta on õpetanud kõiki rühmaliike, sealhulgas lasteaialapsi. Kõige pikemalt on ta juhendanud enda loodud memmede rühma „Sinilill” (1969). Paide Kultuurikeskuses tegutsevas tantsurühmas tantsib kaksteist rõõmsameelset särtsakat memme. Aegade jooksul on rühmas jalga keerutanud üle 50 naise. 2016. aasta seisuga on noorim tantsija 68- ja vanim 80-aastane. Esinemas on käidud memme-taadi pidudel, kõikidel Järvamaa laulu-ja tantsupidudel, erinevatel Paide ja Järvamaa tähtsündmustel, Paide Kultuurikeskuse hooaja avaüritusel ja mujal, kuhu neid on kutsutud.
Kõik tantsijad on Vilma juhendamisel õmmelnud kas ise või laste ning lapselaste abiga endale esinemisriided. Tegeleb ju Vilma Okas lisaks rahvatantsule ka käsitööga – tikkimise, kudumise, heegeldamise, õmblemise ja kandakudumisega. Tal leidub aega ja energiat ka Paide eakate päevakeskuse käsitööringi juhendamiseks. Esimesed rahvarõivad valmistas ta endale 1959. aastal. Seda, kui palju komplekte ta teinud on, ei oska ta öelda, sest ei ole neid kokku lugenud. Igal juhul on neid kindlasti üle 50. Ta on õpetanud rahvariiete tegemist lisaks oma tantsijatele ka teistele huvilistele ning valmistanud rahvariideid erinevatele tantsurühmadele. „Oma memmede rühmale olen teinud palju. Ükskord tegin rõivad kogu Viisu naisrühmale. Mõnele olen lihtsalt tikkinud või õmmelnud käised või mida parasjagu vaja on,” täpsustab ta. Valminud on ka ligi 100 erinevates rahvariietes nukku. Need on ta üldjuhul sõpradele ja toetajatele ära kinkinud.
Jõudumööda on Vilma Okas loonud ka uusi tantse. Ta on välja mõelnud üle kümne tantsu ja liikumise. Järvamaa laulu- ja tantsupidudel ning memme-taadi tantsupäevadel tantsivad neid lisaks „Sinilille” rühmale ka teised maakonna memmede tantsurühmad. Vilma Okase esimene tants oli „Memme polka” 2010. aastal. Lisaks sellele tantsule on tuntud ka „Mälestusi kodust”, „Paide valss”, „Mu kodu”, „Memmede lustilugu” jt. „Põhiliselt olen kõik tantsud voodis loonud, sest ikka juhtub, et uni ära läheb,” ütleb Vilma Okas. Seda ära kasutades hakkab ta mõtlema, kuidas päeval meelde jäänud muusikat liikumiseks seada. Pärast paneb kirja ka. „Tantsijad teevad hiljem mõne ettepaneku ja lõpuks on täitsa ilusad tantsud tulnud,” leiab ta.
Teadmise, oskuse omandamine ja täiendamine
Rahvatantsualased teadmised on Vilma Okas omandanud nii treeningtundides, kirjandust lugedes kui kursustel ja suvekoolides osaledes ning teistelt õpetajatelt õppides. Rahvatantsuga hakkas ta tegelema 17-aastaselt, mil ta Paide Tarbijate Kooperatiivi tööle läks, tantsides Paides asunud tööstuskooli segarühmas. Tantsu juurde tõi Vilma tolleaegne õpingukaaslane, kuna segarühmas oli tüdrukutest puudus. Rahvatants hakkas talle meeldima ning muutus hobiks. Tema esimene õpetaja oli Elvi Salon, kes oli ka Järvamaa esimese sõjajärgse laulupeo tantsurühmade üldjuht.
Kolm aastat hiljem kutsuti Vilma juba rühma juhendama, sest tantsuhuvilisi oli palju. Alates 1954. aastast ongi ta juhendanud eri vanuseastme rahvatantsurühmi Paide rahvamaja, Paide Tarbijate Kooperatiivi ja Paide Kultuurikeskuse juures. Vilma sõnul tuli tal kõike ise õppida. „Tantsimine arendas liikumist, mõtlemist, õpetas distsipliini. Viimane on tantsijate ja tantsujuhtide puhul väga oluline,” leiab Vilma.
1955. aastal osales Vilma rajooni laulu- ja tantsupeol veel tantsijana, hiljem aga juba segarühma ja neidude rühma juhendajana. 1969. aastal lõi ta rahvatantsurühma „Sinililll”, mille juhendaja on ta tänaseni. 1994. aastal esines „Sinilill” üldtantsupeol Tallinnas. 2012. aastal osaleti I naiste tantsupeol Jõgeval. 2013. aastal astuti üles Soomes Paide sõpruslinnas Haminas.
Teadmise, oskuse edasiandmine
Üle kuue aastakümne on järvamaalased Vilma Okase juhendamisel tantsusamme lihvinud. Oma teadmiste edasiandmist peab Vilma Okas väga vajalikuks. „Tants ja liikumine on elu alus. Laulu- ja tantsupidu on see suursündmus, mis hoiab kultuuri ja elu. See peab olema, see peab kestma ja see peab jääma,” on ta veendunud.
Oma tantsijatele ja teistele huvilistele on ta õpetanud ka rahvariiete valmistamist. Koolilapsed ja lasteaiakasvatajad on tema juures õppinud nukkude rahvarõivaste tegemist. Järvamaa iga-aastastel eakate kokkutulekutel viib Vilma Okas läbi töötube, kus õpetab nii nukkude rahvariiete õmblemist kui rahvatantsu. Paide eakate päevakeskuses valmivad Vilma juhendamisel päkapikud, näpunöörid, etno-rinnamärgid. Vilma on selgeks õppinud ka kangakudumise ja oskab vajadusel selleski küsimuses nõu anda. Teadmised kanduvad edasi pereliinis. Tema tütar küll ei tantsi rahvatantsu, kuid on tänu emale rahvakultuurihuviline.
Esinemine: Esineb tantsurühmaga „Sinilill” Järvamaa laulu- ja tantsupidudel, Järvamaa memme-taadi pidudel ning teistel Paide linna ja Järvamaa tähtsündmustel ja mujal, kuhu kutsutakse.
Konsultatsioon: Annab huvilistele nii rahvariiete tegemise alast kui üldist käsitööalast nõu.
Tootmine/valmistamine: Valmistab sõpradele kingiks rahvariietes nukke ja käsitööesemeid.
Tutvustamine: Tantsude kaudu tutvustab Paidet ja Järvamaad.
Õpetamine: Juhendab tantsurühma „Sinilill”; õpetab huvilistele rahvariiete tegemisega seonduvat ja nukkude rahvariiete valmistamist; juhendab Paide eakate päevakeskuse käsitööringi.
Muu: On korteriühistu juhatuse liige.
Fotod
Bibliograafia
Okas, Vilve; Saarist, Tiiu 2015. Tantsuga läbi elu. – Rahvakultuuri aastaraamat 2014. Tallinn: Rahvakultuuri Keskus.
Internetiallikad
Paide linna aukodanikuks sai Vilma Okas. Intervjuu! – Intervjuu Vilma Okasega. Allikas: Kuma.fm, 12. september 2012.
Facebook