Sulge
Sulge
Hiiumaal on tavaks nimetada ja jagada inimesi seltsideks ehk gruppideks elukoha, kunagiste tegevuste ja ka päritolu järgi. (törvaköplased, kohvilähkrid, odratolgused, vesihiidlased jt) Ehkki eri aegadel käibel olnud nimetustest (ca 50) on aktiivsemalt kasutuses umbes kümmekond, ei ole tava kadunud ja seltse on viimastel aastakümnetel isegi juurde tekkinud (suvehiidlased, võsahiidlased jt).
Samas on suur osa seltsinimedest paljudele saareelanikele tundmatud ja seos nende omaaegse tähendusega hakkab elu kiire muutumise tõttu järjest enam kaduma (läätserokamehed, hundijölkajad, korbid, toobrihiidlased). Kohalikud inimesed kasutavad neid nimesid peamiselt nalja tehes, vestluskaaslaste tögamiseks või ka iseenese määratlemiseks („Ma jo vana koldselöuamees ka, mis must ikka tahta” või „ Kes neid pätakavallamehi uskuda teab?). Väga levinud on seltsinimede kasutamine ärakaranud hiidlaste ehk saarelt mujale elama asunud hiidlaste hulgas.
Kui mandriinimestele omal ajal antud nimi pötku hakkab juba ununema, on saarlased saanud uue hüüdnime-kenad. Kuna seltsinimed on murdekeelel põhinevad, tunduvad nad nooremale põlvkonnale mõneti naljakad ja arhailised.
Hiidlaste seltsideks jagamine sai arvatavalt alguse hiljemalt 19. sajandil. Saare eri kihelkondade inimestel tekkisid järjest suuremad võimalused omavaheliseks suhtlemiseks, mis tõi esile ja tegi teistele nähtavaks naaberpiirkonna eripärad. Eristusnimed annavad ühtlasi aimu, mille üle üleaedsed imestasid, kadestasid, parastasid või nalja viskasid.
Tuntumad seltsid on odratolgused, kohvilähkrid, törvaköplased, vandiraiujad, kannatlikku seltsi hiidlased, toobrihiidlased, pätakavallamehed, läätserokamehed, ehthiidlased, vesihiidlased, märahiidlased, hobuhiidlased, koldselöuamehed jt. Mandrilt pärit inimesi kutsutakse pötkudeks või isehakand hiidlasteks, saarelt lahkunuid ärakarand hiidlasteks. Suur grupp on suvehiidlasi. Saarlasi on nimetatud nottideks, praegu kutsutakse neid kenadeks.
Peaaegu kõikide nimede kohta on säilinud arvamus, kuidas nimi tekkis. Nii näiteks arvati, et Kärdla vabrikuasulas kallasid inimesed kodust välja minnes lähkrisse mitte hapupiima (on ka selts hapupiimalähkrid), vaid kummalist pruuni jooki ehk kohvi. Sellest ka nimi kohvilähkrid. Odratolgused elasid saare põllumajanduslikult parimatel maadel ja said kuulsaks oma hea ning kange õlle poolest. Asja muutis veidramaks üks 19. sajandi Käina kirikuõpetaja Iganatius, kes igal sügisel uudseviljast tehtud õllega pastoraadi juures “kogu kihelkonna rahva” purju jootis. Koldselõuameeste puhul oli tegu hülgeküttidega, kel hülgeliha söömise juures tilkuvast rasvast habe kollaseks muutus. Toobrihiidlaste nimi viitab aga kunagisele hiidlastest puutöömeistrite hiilgeajale, eriti neile, kes aktiivselt kodust väljas toodangut müümas käisid. Ka törvaköplaste nimi on arvatavalt antud Kõpu poolsaare elanikele just nende kõplaste tõttu, kes tõrva naaberkihelkondades müütasid. Vesihiidlased olid meremeheametit pidavad saareelanikud, hundijölkajad aga Hiiumaa metsakülades elanud ja sageli suurte hundijahtidega seotud inimesed. Pötkude nimi mandriinimestele on Paul Ariste väitel pärnakate keelepruugist pärit.
Teadmine saadakse üldjuhul kaasa kodust, koolist või trükiste ning saarel korraldatavate sündmuste kaudu (kohvikutepäev, Hiiumaa muuseumi üritused, Soera muuseumi ettevõtmised jne). Seltsiteemat on korduvalt tutvustatud täiskasvanute ja õpilaste kultuurikoolitustel. See kõik aitab inimestel end paremini seltsipõhiselt määratleda. Ka avalikus ruumis kasutusele võetud seltsinimed toetavad vähenemahakkavat põlvkondadevahelist teadmiste edasiandmist.
Noored teavad oluliselt vähem muistsetest töödest ja omaaegsest elust ning Hiiumaa murdekeelest, mistõttu tunduvad seltside nimetused neile võõrastena.
Selline “sildistamine” ja nö jagamine näib kaasaja inimesele pigem võõras ja sageli tuntakse end solvatuna.
Muutuv omavaheline suhtlemine ei soodusta vanaaegset seltsinimede kasutust.
Kirjalikus suhtlemises ( telefon, arvuti) ei ole sellistel nimedel kohta.
Viimastel aastatel on seltsideks jagamise teema olnud vähem või rohkem aktuaalne. Nimesid kasutatakse võrdlemisi palju avalikus ruumis (kohvik “Kohvilähker” , baar “Odratolgus”, söögikoht “Vesihiidlane”jne).
Kärdla linna leht kasutas samuti nime “Kohvilähker”. Ettevõte “Hiiu Pagar” lõi seltsinimedega pagaritoodete sarja: sepik “Odratolgus” Tõrvakõplase leib, Kohvilähkri sai jt. Erategijal valmis seepide sari seltside nimedaga. Hiiumaa Turismiliidult ilmus kaardimäng Hiidlaste “rahvused” ehk seltsid ja 2010/2011 aasta turismikataloog pühendas teemale rohkelt tähelepanu. Iga hiidlane võib praegugi endale osta teemakohase külmkapimagneti. Kärdla ühepäevakohvikute sündmusest, mis toetub kohvilähkrite pärimusele, on kasvanud ülesaareline kohvikute nädalavahetus, kus ruumi ka seltside nimedele.
Hiiumaa koguteoses on teema eraldi artiklina sees nagu ka paljudes muudes Hiiumaad tutvustavates trükistes.
Facebook