Sulge
Kudumisel kasutatakse jätkuvalt ajalooliselt välja kujunenud tehnoloogilist võtet – pitsi eraldi kudumist ja seejärel keskosa külge õmblemist. Seda ei ole asendatud mugavamate või kiiremate lahendustega. Nuppudega Haapsalu sall on kindlasti kootud käsitsi – senini ei ole välja mõeldud masinat, mis kooks Haapsalu salli nuppu.
Kudumise tehnoloogia on järgmine.
1. Sall/rätt kootakse täisvillasest lõngast, keskmise jämedusega 28/2, puidust varrastel, mille jämeduseks on 3,0-3,5 mm (olenevalt kudumise tugevusest).
2. Sall on ristkülikukujuline, rätt aga ruudukujuline.
3. Salli mõõdud on 3:1. Soovituslikud mõõdud on järgmised: pikkus u 170-180 cm, laius 65-70 cm.
Sellised mõõdud saab nii: laiusele u 120 silmust, pikkusele u 220 ripsi. Räti küljepikkus on enamasti 100-150 cm ehk 240-260 silmust.
4. Sall kootakse kahes osas: keskosa ja eraldi kootud äärepits, mis hiljem sallile külge õmmeldakse.
5. Rätt koosneb peenekirjalisest keskosast ja rikkalikuma dekooriga äärekirjast, mida eraldab ja ümbritseb ripskoeline äär, ning eraldi kootud laiemast pitsist, mille lõpurida õmmeldakse salli külge.
6. Äärepits kootakse sirge, nurgad tekivad lisasilmustest pitsi külge õmblemisel.
7. Pärast pitsi külge õmblemist sall pestakse õrnalt käsitsi ja venitatakse.
8. Peale kuivamist tuleb pitsi ääresilmused võtta vardale, et nad ilusad ümarad jääksid.
Haapsalu salle ja rätte koovad väga paljud naised nii Haapsalus kui ka mujal. Kudujate hulgas on aegade jooksul olnud ka mehi. Tänagi on teada paar-kolm meest, kes salli kudumisega vabalt hakkama saavad. Haapsalus on mitmeid peresid, kus koovad erinevad põlvkonnad naisi, näiteks perekond Elgas, Tanner, Tee jt. Tänu Haapsalu käsitööõpetajatele ja vastavale õppeprogrammile on kõikidel Haapsalu 8. klasside tüdrukutel võimalus koolitööna kududa Haapsalu salli. Koolitüdrukute kaudu jõuavad väga tihti sallide-rättide kudumise juurde ka emad, kes lapsi koolitöös aitavad.
Haapsalu naised on sallide ja rättide kudumist pidanud läbi aegade täiesti enesestmõistetavaks. Neid kudumeid on armastatud kinkida tähtsamateks elusündmusteks ja (välis)külalistele. Sallid ja rätid on toonud leiva lauale, kudumine on olnud ka hobiks, eluviisi osaks.
Haapsalu salli ei saa eraldada talle nime andnud linnast ning seetõttu kuuluvad kokku kudujad, Haapsalu ja pitsid. Heaks tavaks on saanud lisada sallile ka meistri nimi – nii vastutab meister oma kudumi kvaliteedi eest. Sallipitse kasutatakse ka (pruudi)kleitide disainimisel. Haapsalu pitsilise pärandi väärtustamiseks loodud pitsikeskuses (2014) on eksponeeritud näiteks nii 1974. aastal kui ka 2015. aastal kootud kleidid.
Legendi kohaselt sai Haapsalu sallide kudumine alguse 19. sajandi teisel veerandil Haapsallu elama asunud Noarootsi perekonnast. Teise legendi järgi levitasid Haapsalus kudumisepisikut Vormsi naised. Mõned allikad kinnitavad, et eeskujuks olid koos suvitajatega linna ilmunud Orenburgi pitsrätikud.
19. sajandil maalt Haapsallu elama asunud naised vajasid võimalust perele raha teenida. Kangasteljed, millel kooti talutaredes, võtsid linnamajades liiga palju ruumi. Silmuskudumine oli heaks alternatiiviks. Naised hakkasid kuduma varrastel suurrätte. Alguses olid need lihtsakoelised, musta-, valge- ja hallitriibulised suurrätid, hiljem aga peenest lõngast pitsilised õlarätid. Räti kudumise kõrgajal 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses kooti mõnes peres talve jooksul 70-80 rätikut. Oli peresid, kus lisaks naisperele kudusid ka poisid.
Arusaadavalt on sõdade ajal pitsiliste sallide ja rätikute järele nõudlus vähenenud, ent I ja II maailmasõja vaheline periood oli Haapsalu kudujatele igati soodne. Suvitajad hakkasid taas Haapsalut külastama ja koos nende tulekuga said kudujad ka rohkem oma kaupa müüa. Haapsalu linnavalitsus tutvustas linna kui tervendava muda ja õhkõrnade rätikutega kuurorti. Linnavalitsuses oli loodud palgaline ametikoht tänapäevases mõistes turundajale. Maret Sõerd, kes oli selleks määratud, aitas kudujatel leida võimalusi sallide ja rättide tutvustamiseks ning müümiseks nii Eestis kui välismaal. Kui linn võttis vastu lugupeetud külalisi, oli kingituseks tihti just Haapsalu rätt. Nii sai räti 1932. aastal Haapsalu külastanud Rootsi kroonprints Gustav Adolf. Temale kingitud rätikumustrit tuntakse tänaseni Kroonprintsi mustrina. Rätikute ja sallide kinkimise kaunis komme elab ka täna, 21. sajandil. Näiteks on aegade jooksul kingitud Haapsalu sall kõikidele Eesti Vabariigi presidendi abikaasadele. 2014. aasta sügisel kinkis president Arnold Rüütel Norra printsess Astridile Haapsalu salli, mille muster kannab nüüd nime Astridi kiri.
Mustrid levisid kudumise algusaegadel käest kätte, emalt tütrele, naabrinaiselt naabrinaisele. Tingmärke sel ajal ei tuntud ning kirjad olid kas peas või loeti neid sallilt. Ideid uuteks mustriteks saadi ümbritsevast loodusest ja igapäevaelust. Rahakiri, lehekirjad, hagakiri – kõik on vanad kirjad. Hiljem on koekirju kogutud kitsastele, sallilaadsetele ribadele. Nii võis ühes kootud ribas olla terve pere mustritagavara. Mustreid hakati kirja panema alles 1930. aastatel. Teadaolevalt peetakse esimeseks kirjade tingmärkidega ülesmärkijaks Haapsalu 1. algkooli käsitööõpetajat Matilde Mölli (1880-1942), mõnede andmete kohaselt aga juba tema ema Julie Valdmanni.
1950.-1960. aastatel võeti Haapsalu sallide kudumiseks kasutusele kudumismasinad. Seda tingis eelkõige tohutu nõudlus. Käsitsi kudujad ei jõudnud enam seatud norme täita. Kudumismasinatega kooti sallide keskosad, sallid muutusid väiksemaks, pits asendati sageli narmastega. Sellest allakäigust päästis sallid 1966. aastal loodud rahvakunstimeistrite koondise UKU Haapsalu osakond. Sealsete meistrite silma all taastati sallide ja rättide kvaliteet. UKU-aegsete meistrite õpetused on olulisteks teetähisteks ka praegustele kudujatele.
Sallid ja rätid on esindanud Haapsalu edukalt paljudel käsitöönäitustel, sealhulgas New Yorgis 1936. ja Berliinis 1938. aastal, 1967. aastal Montreali, 1970. aastal Osaka ja 1976. aastal Pariisi maailmanäitustel.
Haapsalu salle ja rätte on Haapsalust olnud võimalik alati osta. Neid on pakkunud nii teeninduskombinaadid kui ka linna käsitööpoed, lisaks ka kudujad ise. Alates 2009. aastast, mil ilmus raamat „Haapsalu sall”, on tuntavalt suurenenud salli kududa oskavate inimeste hulk. Sallide kudumine on muutunud väga populaarseks. Seda tõestab muu hulgas erinevates käsitööfoorumites (isetegija.net, Facebook jm) ellu kutsutud salliteemade rohkus. Sallide ja rättide kudumine on levinud, nende kandmine on uhkuseasi ning kudujaid aina lisandub.
Kohati kanduvad pitsikudumise oskused edasi nii nagu varemgi – emalt tütrele. Suurema osa kudujate puhul aga ei toimu põlvest põlve teadmiste pärandamist enam peresiseselt nagu sada-kakssada aastat tagasi. Kudumisvõtteid ja -oskuseid omandatakse koolis õpetajalt või käsitööseltsis/-ringis juhendajalt. Haapsalu koolide 8. klasside tütarlaste käsitööõpetuse programmi kuulub ka Haapsalu salli kudumine. Neiu ei pea kuduma täismõõdulist salli, küll aga õige lõnga ja õigete varrastega ning kasutama õigeid kudumisvõtteid ning äärepitsi õmblemist. Salli läbikudumine kinnistab teadmisi paremini kui lihtsalt salli nägemine. Lisaks koolile on sallikudumist võimalik õppida otse (vana)meistritelt Haapsalu Pitsikeskuses. Oskuseid saab omandada ka omal käel vastavate raamatute ning internetiavarustes leiduvate õpetuste abil. Haapsalu kudujatel on võimalus kududa ka Haapsalu Pitsikeskuses ja seda lausa iga päev. Turismiperioodil väisab pitsikeskust arvestatav hulk linnakülalistest. Kuduvaid naisi nähes võivad kõik külastajad olla kindlad – siin on kootud, kootakse praegu ja kootakse ka edaspidi. Oskused on olemas ja ei kao.
Ohuks on praegu veel elavate vanameistrite hääbumine. Uusi tegijaid ja oskajaid kasvab küll peale, aga kui me ei väärtusta vanameistrite elukogemusi, õpetusi ning ei talleta neid tulevastele põlvedele, võivad tehnoloogilised ratsionaliseerimised teha Haapsalu uhkuseasjast tavalise pitssalli.
– Haapsalu salli kudumise õpetamine Haapsalu koolides alates 1990. aastate algusest. Tänapäeval koovad kõikide koolide, sh ka venekeelse Nikolai kooli, tüdrukud salli või selle vähendatud koopiat. Huvi jätkumine sallide kudumise vastu ilma kohustusliku koolitunnita sõltub aga suuresti õpetaja oskustest ja entusiasmist. Näiteks Haapsalu põhikooli õpetajatel Siiri Reimannil ja Janne Muulil annet ja indu juba jätkub!
– Haapsalu sallide ja rättide õpitubade ja näituste korraldamine.
– Haapsalu linna ja Haapsalu Käsitööseltsi tiheda koostöö tulemusel sündis Haapsalu Pitsikeskus – käsitöökeskus, mis tutvustab Haapsalu pitsilist pärandit, pakub kudujatele toodangu realiseerimisvõimalust, vahendab õpetajaid ja kudumishuvilisi ning koondab infot sallide ja rättide kudumise kohta.
– Haapsalu sallidele on disainitud ja kasutusele võetud oma karp, mis tagab, et ostja saab tõetruu Haapsalu salli.
– Müügis olevate sallide ja rättide tootesildile lisatakse kuduja nimi.
– Haapsalu Käsitööseltsi meistritele on omistatud märk TUNNUSTATUD EESTI KÄSITÖÖ. Tunnustuse andis välja Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit.
– Välja on antud Haapsalu sallidesse-rättidesse puutuvat kirjandust.
– Haapsalu Käsitööselts korraldab 1997. aastast Haapsalu sallile pühendatud teemapäevi. Alates 2012. aastast kannavad need nime Haapsalu Pitsipäev. Pitsipäeval pakutakse erinevate pitside, sealhulgas Haapsalu pitside, õpitube ja korraldatakse näituseid. Toimub kudumisvõistlus ning suur ühiskudumine. Haapsalu Pitsipäev on pitsikudujate pidu ja teiste käsitöölistega kohtumise paik.
Nobedate näppude linn (1937) – Eesti Kultuurfilmi ringvaade nr 40. Haapsalu ajalooline kudumispärand. Operaator: Konstantin Märska. Allikas: Eesti Filmi Andmebaas.
Haapsalu sall – Haapsalu Kutsehariduskeskuse kutseõpetaja Janne Muuli koostatud õpiobjekt (2012).
Haapsalu Käsitööselts – Haapsalu Käsitööseltsi kodulehelt leiab infot sallide ja rättide kudumise kohta.
Taebla mees on kudunud üle 150 Haapsalu salli – Christel Karits portretreerib Haapsalu salle kuduvat Elmar Looritsat. Allikas: „Ringvaade“, ERR, 4. märts 2015. a.
Prillitoos – Haapsalu sallide kudujad ja kudumine Haapsalu Pitsikeskuses (01:30-10:38). Allikas: “Prillitoos”, ERR, 18. märts 2014. a.
Sünniaasta: 1938
Sünnikoht: Jõgela küla, Lümanda vald, Saaremaa
Lühitutvustus
Käsitööga puutus Aasa Jõelaid kokku kodus. Kui ta oli 5-aastane, õpetas vanaema teda ripsi kuduma. Kodus kooti ka pitsilisi rätikuid, mis Haapsalu rättidest erinesid just lõnga jämeduse poolest – Saaremaal olid rätid paksud ja maavillased. Aasa kudus ema juhendamisel pitsilisi rätte. Just sealt sai alguse tema armastus pitsiliste kudede vastu. Haapsalu õhuliste sallide ja rättidega tutvus Aasa 1972. aastal, mil ta läks kohakaasluse alusel tööle Haapsalu UKU osakonda. Täna tegutseb Aasa aktiivselt Haapsalu käsitööseltsis. Teda võib väga tihti kohata Haapsalu Pitsikeskuses nii kudumas, midagi õpetamas kui ka õppimas.
Aasa tööd pälvisid 2014. aastal märgi „Tunnustatud Eesti Käsitöö”. Aasa Jõelaiu kootud Haapsalu sallid osalesid koos Saima Tee, Pille Källe ja Pille Schneideri sallidega näitusel „ORNAmentaalne” Tallinna Kunstihoones (2014) ja sama näituse järjes Dublinis (2015).
Kontakt
Nimi: MTÜ Haapsalu Käsitööselts
Maakond: Lääne maakond
Linn / vald: Haapsalu
Postiaadress: Karja 25, 90502 Haapsalu
Kodulehekülg: www.haapsalusall.ee
E-post: info@haapsalusall.ee
Kirjeldus
Aasa Jõelaid on olnud kauaaegne Haapsalu sallide meister. Kui ta 1972. aastal UKUga liitus, hakkas ta kuduma just neid õhkõrnu salle. Esialgu kudus ta neid mustreid, mida koduskudujatele jagati. Siis aga tundus talle, et kogu aeg üht ja sama mustrit kududa on igav ning ta hakkas ise uusi mustreid looma. Uued mustrid sündisid vanu mustreid kombineerides ja neid ümber tehes. Kõige esimene muster, mille Aasa Jõelaid päris oma nime all kombineeris, oli pööratud piibeleht. See muster on tänaseni üks armastatuimaid – lihtne ja selge ning Haapsalu sallile nii omane. 1970. aastate lõpus lõi Aasa mustri, mida hakati usinalt kuduma, kuid mis esialgu ei saanud kõlavat nime. Kui 1992. aastal külastasid Haapsalu Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf ja kuninganna Silvia, kingiti kuningannale siinsete vastuvõtjate poolt just selle mustriga sall. Nii sündis mustrinimi Silvia.
Oma teadmisi ei hoia Aasa kunagi vaka all – piisab vaid küsida ning Aasa annab lahkesti nõu. Aasa on olnud heaks õpetajaks ka käsitööseltsi uutele, enamasti just noorematele liikmetele.
Aasa on andnud välja raamatu „Aasa sallid” (2015). Selles raamatus esitleb ta oma loodud mustreid, mida on seal 59. Lisaks uutele mustritele tutvustab Aasa uut tehnilist võtet – jagatud nuppu, mida teadaolevalt pole varem Haapsalu sallidel kasutatud. Nii on sündinud erinevad südamemustrid.
Aasa jaoks on oluline, et Haapsalu sallide ja rättide kudumise oskus kanduks edasi ega kaoks koos vanade tegijatega. Just selle pärast on Aasa valmis alati ka huvilisi õpetama.
Teadmise, oskuse omandamine ja täiendamine
Kodust sai Aasa oskuse käsitööd teha. Paksemast lõngast pitsiliste rättide kudumisega puutus Aasa kokku Saaremaal. Haapsalu sallide ja rättide kudumise juurde jõudis ta 1972. aastal ning sealtmaalt on need olnud tema armastus ja südamerõõm. Haapsalu salle õpetas Aasat kuduma Maiva Dunkel. Just Maivat peab Aasa oma õpetajaks.
Oskused täienesid koos vilumusega. Mida rohkem Aasa kudus, seda enam hakkas silm haarama uusi võimalusi. Nii hakkasid sündima uued mustrid. Aastate jooksul on Aasa kokku kudunud üle 1300 Haapsalu salli – päris arvestatav kogus. Ta koob veel praegugi. Uusi mustreid on Aasa alati valmis nuputama.
Teadmise, oskuse edasiandmine
Aasa õpetab ja juhendab kõiki, kes soovivad pühenduda Haapsalu sallide ja rättide saladustesse. Aasa ei juhenda gruppe, vaid tegeleb huvilisega personaalselt, soovitavalt eelneval kokkuleppel.
Oskuste ja teadmiste edasiandmine on Aasa jaoks väga oluline. Aasa leiab, et võimalused selle traditsioonilise käsitööoskuse omandamiseks on väga head: on olemas raamatud „Haapsalu sall”, „Haapsalu rätt”, „Helga Rüütli sallid” ning „Aasa sallid”. Lisaks on internetis palju häid nõuandeid ning alati saab tulla Haapsalu Pitsikeskusesse, et sallitegu ise oma silmaga kaeda. Aasa loodab väga, et kuigi hetkel tema enda peres sallikudujaid rohkem ei ole, siis õe lastelastest, vähemalt ühestki, saab tulevane Haapsalu sallide kuduja.
konsultatisoon: Eelneval kokkuleppel Haapsalu Pitsikeskuses
müük: Haapsalu Pitsikeskuses
tootmine/valmistamine
tutvustamine: Käsitöö ja -võtete tutvustamine Haapsalu Pitsikeskuses ja Rannarahva Kultuuriseltsis eelneval kokkuleppel
õpetamine: Eelneval kokkuleppel Haapsalu Pitsikeskuses
Fotod
Bibliograafia
Jõelaid, Aasa 2015. Aasa sallid. Türi: Saara Kirjastus.
Internetiallikad
Haapsalu käsitöömeistri sallid said raamatusse – Kaie Ilves tutvustab Aasa Jõelaiu raamatut „Aasa sallid“. Allikas: Lääne Elu, 29. märts 2015.
Aasa sallid – 25. märtsil 2015. aastal Haapsalu Pitsikeskuses toimunud raamatu „Aasa sallid“ esitluse fotod.
Koostas: Mirje Sims (2016)
Sünniaasta: 1938
Sünnikoht: Tallinn
Lühitutvustus:
Aime Edasi on olnud Haapsalu Käsitööseltsi juhatuse kauaaegne liige ja esinaine, traditsioonilise Läänemaa käsitöö alalhoidja. Aime on olnud õpetaja väga suurele hulgale Haapsalu sallide ja rättide kudujatele, peamiselt just neile, kes viimastel aegadel on sellesse kaunisse käsitööliiki armunud. Aime suurepärast õpetamisoskust kinnitavad raamatud „Haapsalu sall” (2009) ja „Haapsalu rätt” (2011), mille üheks autoriks ta on.
Aime on olnud Haapsalu Kutsehariduskeskuse käsitööeriala kudumisõpetaja. Ta on saanud oma oskuseid jagada ka Tallinna Rahvaülikoolis. Ta on Haapsalu Käsitööseltsi aktiivne liige ja viib läbi meistriklasse Haapsalu Pitsikeskuses. Teadmiste ja oskuste jagamise eest sai Aime Edasi 2006. aastal Pärandihoidja austava tiitli.
Kontakt
Nimi: Haapsalu Käsitööselts
Maakond: Lääne maakond
Linn / vald: Haapsalu
Postiaadress: Karja 25, 90502 Haapsalu
Kodulehekülg: www.haapsalusall.ee
E-post: info@haapsalusall.ee
Aime Edasi kodus on käsitööst peetud lugu läbi põlvkondade. Nii ei olnudki üllatus suur, kui Aime, astudes Haapsalu Käsitööseltsi liikmeks veidi peale selle loomist 1992. aastal, alustas ka Haapsalu sallide kudumist. See tegevus köidab teda siiani.
Aime on olnud ka mustrilooja, armastatuim neist on Lindakiri. Koos Haapsalu kooliõpetaja Siiri Reimanniga on Aime välja andnud raamatud „Haapsalu sall” ja „Haapsalu rätt”. Need raamatud keerasid Haapsalu sallide ajaloos uue lehekülje. Raamatutes on sallide ja rättide kudumise ajalugu, vajalike töövahendite ja materjalide kirjeldus, väga täpsed ja selgitavad juhendid kudumiseks ning suurepärased mustrikogud. Senini ei olnud ilmunud ühtegi nii mahukat raamatut Haapsalu sallidest ja rättidest. Kudujatel on raamatuid väga mugav kasutada: igal lehel on mustriskeem ja foto sama mustri järgi kootud tööproovist. Nii ongi on sallikudumine ja rätikandmine jälle populaarsed, neist peetakse lugu ja Haapsalul on taas käsitöölinna maine.
Teadmise, oskuse omandamine ja täiendamine
Aime õppis Haapsalu salli kudumist Linda Elgaselt. Aime on oma kutsumuselt õpetaja – ta teeb meelsasti käsitööd ja valutab südant käsitöö kvaliteedi pärast. Ka raamatud, mille kaasautor Aime on, on välja antud eelkõige selleks, et huvilistel oleks kättesaadav tõene info: millisest lõngast, milliste töövahendite ja -võtetega kootakse Haapsalu salle ja rätte ja millised on nõuded nende viimistlusele. Aime teadmised pärinevad suures osas just raamatute koostamise käigus tehtud tööst muuseumides. Lisaks on ta suhelnud palju vanade staažikate kudujatega, näiteks Maiva Dunkeliga. Aime on osanud käsitööseltsis suunata ja õpetada nii vanu kui ka uusi kudujaid ning tema sõna maksab.
Aime on olnud läbi aegade väga produktiivne õpetaja. Ta annab oma teadmisi edasi eelkõige Haapsalu Pitsikeskuses, aga ka mujal, kuid seda juba eelneval kokkuleppel. Õpetamiseks on Aime välja töötanud oma süsteemi. Nii on paljud huvilised kahepäevase kursuse jooksul saanud temalt algteadmised Haapsalu sallide kudumisest. Aime on üks Haapsalu Pitsipäeva korraldajaid ning kudumisvõistluse läbiviijaid. Teadmiste edasiandmist peab Aime oluliseks nii Haapsalu salli kui ka Eesti käsitöö säilimise vaatevinklist. Aime leiab, et arvuti, mille abil saab õppida kõikvõimalikke asju, on küll hea suhtlusvahend, kuid õpetajalt õpilasele antud otsesed teadmised annavad õpitule lisaväärtuse. Selleks võivad olla nii emotsioonid, nipid kui ka tagasiside.
konsultatsioon: Eelneval kokkuleppel Haapsalu Pitsikeskuses
müük: Haapsalu Pitsikeskuses
tootmine/valmistamine
tutvustamine: Eelneval kokkuleppel Haapsalu Pitsikeskuses
õpetamine: Eelneval kokkuleppel Haapsalu Pitsikeskuses
Edasi, Aime; Reimann, Siiri 2009. Haapsalu sall. [Türi]: Saara Kirjastus.
Edasi, Aime; Reimann, Siiri 2011. Haapsalu rätt. [Türi]: Saara Kirjastus.
Fotod
Koostas: Mirje Sims (2016)
Sünniaasta: 1928
Sünnikoht: Haapsalu
Lühitutvustus
Linda Elgase käsitööoskuste ampluaa on lai, kuid eelkõige tuntakse teda kui Haapsalu räti Grand Old Lady´t. Tõeline meister. Just Linda oli see, kes siis, kui taasloodi Eesti Vabariik ning inimesi köitis pigem välismaine kui kodustehtu, hakkas huvilistele õpetama Haapsalu sallide ja rättide kudumist. 1992. aastal oli Linda Haapsalu Käsitööseltsi üks viiest asutajaliikmest ning on selle seltsi aktiivne liige tänaseni.
Täna on Linda Elgas Haapsalu rättide sünonüüm – just suuresti tänu Linda entusiasmile ja Aide Leit-Lepmetsa tegevusele oli Haapsalus 2003.-2013. a Rätikumuuseum. Tänu sellele kodanikualgatusel tekkinud pitse täis ruumile sai ka Haapsalu Pitsikeskuse sünd teoks.
2001. aastal tunnustasid Eesti Rahvakunsti ja Käsitööliit ja Rahvakultuuri Keskus Lindat pärandihoidja tiitliga. Linda sai selle kui käsitöömeister, Haapsalu salli kudumistraditsioonide alalhoidja.
Kontakt
Nimi: Haapsalu Käsitööselts
Maakond: Lääne maakond
Linn / vald: Haapsalu
Postiaadress: Karja 25, 90502 Haapsalu
Kodulehekülg: www.haapsalusall.ee
E-post: info@haapsalusall.ee
Linda on olnud õpetajaks paljudele praegustele meistritele ning jätkuvalt, vaatamata oma kõrgele eale, koob ja loob ning osaleb ta Haapsalu käsitööseltsi tegevustes aktiivselt. Linda on üks väheseid, kes mäletab ja on näinud oma silmaga ka nn vanakooli kudujaid. Sellist küsimust, miks eesti naine käsitööd teeb, ei tohiks Linda sõnul tekkidagi. „Eestlased on eluaeg käsitööd teinud,” just nii ta ütlebki. „Käsitöö on normaalne,” leiab Linda, kellele näputöö on igapäevaelu enesestmõistetav osa.
Haapsalu salle ja rätte kudus Linda normi peale Haapsalu rajooni tööstuskombinaadis. Lisaks sellele tuli teha muudki käsitööd: sokid, sukad jm oma perele. Elu lihtsalt nõudis, midagi polnud saada, ja nii tuligi ise teha. Sallide ja rättide kudumine ei ole Lindale kunagi olnud põhisissetulekuallikas. Lindale kudumine meeldib. See annab talle vabaduse – vabaduse luua. Linda tegutseb Haapsalu Pitsikeskuses ja on väga sage seltsidaam, kes demonstreerib kudumist.
Teadmise, oskuse omandamine ja täiendamine
Linda Elgas on pärit käsitööliste perest. Linda isa oli osav kuduja – ta kudus värvilisi kampsuneid ja kindaid. Ka Linda ema, keda Linda ise ei mäleta, sest tüdrukuke oli vaevalt kaheaastane, kui ema suri, oli olnud heade käsitööoskustega. Linda teadlik tutvus käsitööga algas Lähtru koolis, kus Saima Kuursalu õpetas teda Haapsalu salli pitse kuduma. Lisaks käis tädi peres, kus Linda elas, ka ajakiri Taluperenaine, kus käsitööd õpetati.
Haapsalu sallide ja rättide kudumise oskusi lihvis Linda Amanda Õie ja Ellen Hiisjärve juures. Oskuseid ja teadmisi on ta täiendanud nii erinevatel seminaridel, mida rahvakunstimeistrite koondis UKU töötajatele korraldati, kui Tallinna Rahvaülikooli kursustel. Linda on üldse väga agar õppija. Kui Haapsalu Pitsikeskuses toimub mõni õpituba, siis Linda on alati valmis uusi asju õppima. Lindat ennast võib tihti näha ka teisi õpetamas, näiteks iga-aastasel pitsipäeval, mis toimub Haapsalus augustikuisel pühapäeval just täiskuu ajal.
Linda annab oma teadmisi edasi meelsasti. Ta ei juhenda gruppe ega suuri meistriklasse, kuid eelneval kokkuleppel saab temaga alati koos Haapsalu Pitsikeskuses tegutseda ja temalt kudumist õppida ning lisaks väga vahvaid lugusid käsitööst kuulata.
Linda on koostöös Haapsalu Käsitööseltsiga andnud välja raamatu „Haapsalu rätik” (2001). Sellesse on koondatud Linda loodud UKU-aegsed mustrid. Tänaseid Haapsalu sallide ja rättide kuduma õppimise võimalusi hindab Linda väga heaks.
konsultatsioon: Haapsalu Pitsikeskuses, eelneval kokkuleppel
müük: Haapsalu Pitsikeskuses
tootmine/valmistamine
tutvustamine: Haapsalu Pitsikeskuses, eelneval kokkuleppel
lgas, Linda 2001. Haapsalu rätikud. Haapsalu: Eesti Kodutööstuse Edendamise Keskseltsi Haapsalu Käsitööselts.
Haapsalu salli kuninganna – Ülo Sain kirjutab Linda Elgase juubeli puhul temast ja ta loomingust. Allikas: Videvik, nr 38, 23. oktoober 2008, lk 4.
Linda Elgas – 85 – Lehte Ilves kirjutab Linda Elgase juubeli puhul meistri loometeest. Allikas: Lääne Elu, nr 58, 21. mai 2013, lk 3.
Linda Elgas 85 – juubelinäitus – Linda Elgase juubelinäituse tutvustus Haapsalu Käsitööseltsi kodulehel.
Fotod
Koostas: Mirje Sims (2016)
Lühitutvustus
Saima Tee on kauaaegne Haapsalu sallide kuduja. Tema sallid on osalenud näitusel „ORNAmentaalne” Tallinna Kunstihoones (2014) ja sama näituse järjes Dublinis (2015). Saima töödele anti 2014. aastal märk „Tunnustatud Eesti Käsitöö”.
Kontakt
Nimi: Haapsalu Käsitööselts
Maakond: Lääne maakond
Linn / vald: Haapsalu
Postiaadress: Karja 25, 90502 Haapsalu
Kodulehekülg: www.haapsalusall.ee
E-post: info@haapsalusall.ee
Haapsalu sallide kudumist õpetas Saima Teele Aime Edasi. Koos koovad nad neid tänini. Saima on, nagu Aimegi, Haapsalu Käsitööseltsi juhatuse liige. Saima koob iga päev. Enamasti koob ta kodus, aga väga tihti võib teda kohata ka Haapsalu Pitsikeskuses, kus ta annab vajadusel nõu ja suunab noori kudujaid. Saima töid ja tegemisi saab jälgida Haapsalu Käsitööseltsi infokanalite kaudu.
Saima on loonud kümmekond mustrit ja olnud osaline raamatute „Haapsalu sall”(2009) ja „Haapsalu rätt” (2011) valmimisel. Neist viimases on eksponeeritud neli Saima kombineeritud mustritega rätti. Mustrite kombineerimine on oskus, mida ta on kasutanud ka muude toodete – lipsude, prosside ja randmesoojendajate – valmistamisel. Saima on alati valmis tooteid uuendama ja edasi arendama.
Saima sõnul aitab sallide kudumine tal aega sisustada ning annab rahulolutunde järjepidevuse kandjaks olemisest. Tunne, et tema tööst leiab keegi teine rõõmu, on Saima sõnutsi oluline. Leitud rõõmust võib tekkida uus huvi. Nii võidab Haapsalu sallide-rättide kudumise traditsioon endale uusi huvilisi ja toetajaid.
Teadmise, oskuse omandamine ja täiendamine
Käsitööd on Saima Tee armastanud kogu oma teadliku elu. Tema oskuste hulka kuulub ka masinkudumine, ehkki täna ta sellega enam ei tegele. Tavapärastele sukkadele-sokkidele-kampsunitele lisandusid pärast Haapsalu käsitööseltsiga liitumist 1990. aastate keskpaigas Haapsalu sallid ja rätid. Omandanud Aime Edasi käe all salli kudumise oskuse, jäigi ta nende valmistamise juurde. Aeg-ajalt arutleb ta oma õpetajaga sallikudumist puudutavate teemade üle. Sarnaselt Aimele peab Saima oluliseks kudumise kvaliteeti.
Teadmise, oskuse edasiandmine
Saima peres on sallikudumine edasi pärandunud – ka tema tütar on tubli salli- ja rätikuduja. Saima õpetab kudumist individuaalselt kõigile soovijatele, kes temalt Haapsalu Pitsikeskuses nõu küsivad. Töötube ta läbi ei vii.
Saima leiab, et Haapsalu sall on aksessuaarina kohaliku kultuuripärandi väärtuslik osa. Tema sõnul on praegu palju häid võimalusi nende sallide-rättide kuduma õppimiseks: tegijaid on palju, on olemas head raamatud, mida kasutades saab salli valmis kududa ka omal käel.
konsultatsioon: Eelneval kokkuleppel Haapsalu Pitsikeskuses
müük: Haapsalu Pitsikeskuses
tootmine/valmistamine
õpetamine: Eelneval kokkuleppel Haapsalu Pitsikeskuses
Fotod
Koostas: Mirje Sims (2016)
Sünnikoht: Puise küla, Ridala vald, Lääne maakond
Lühitutvustus
Silvi sündis kivisel Läänemaal, nagu ta ise armastab väljendada. Maa oli kehv, mehed olid merel ja naistel tuli kõigega hakkama saada: kasvatada lapsed suureks ja majandada kodutalu. Selline suhtumine on olnud alati ka Silvil – kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab.
Silvi on olnud Läänemaa käsitöö arvamusliider ning traditsioonilise käsitöö eestkõneleja. Temalt on ikka nõu küsitud ning ta on olnud oluline inimene Haapsalu Käsitööseltsi loomise ja juhtimise juures. Silvi kunagine unistus – koht, kus näidata kauneid Haapsalu pitse, on täna olemas – Haapsalu Pitsikeskus.
2001. aastal andsid Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit ja Rahvakultuuri Keskus Silvile Haapsalu salli traditsiooni hoidmise ja edendamise eest pärandihoidja aunimetuse.
Kontakt
Nimi: Haapsalu Käsitööselts
Maakond: Lääne maakond
Linn / vald: Haapsalu
Postiaadress: Karja 25, 90502 Haapsalu
Kodulehekülg: www.haapsalusall.ee
E-post: info@haapsalusall.ee
Silvi Saarlo on inimene, kes teab Haapsalu salli ja räti ajalugu ning oskab seda väga huvitavalt siduda ka ülejäänud Läänemaa käsitöö, looduse ja inimestega. Ta on Haapsalu Käsitööseltsi asutajaliige ning aktiivne osaleja. Silvi on vanade väärtuste eest seisja ning just tänu Silvi-sugustele käsitöömemmedele võibki Eestimaa nii uhke oma käsitöö üle olla.
Silvi on jaganud kõike, mida ta oskab. Aastakümneid tagasi oli ta aktiivne käsitööringi juhendaja, kelle õpilasi jagus üle Läänemaa. Täna tegutseb ta Haapsalu Pitsikeskuses ja Puises, sealses Rannarahva Kultuuriseltsis ikka selleks, et meie käsitöö ei kaoks. Käsitööhuvilised leiavad temalt alati mõistmist ja poolehoidu.
Silvi rõhutab, et õigetel Haapsalu sallidel ja rättidel on äärepitsid eraldi kootud ja seejärel külge õmmeldud. Silvi lemmiketendus on Haapsalu salli läbi sõrmuse tõmbamine. Selle tarbeks on Silvil kuldsõrmus püsivalt Haapsalu Pitsikeskuses – huvilised võivad ju iga hetk tulla! Koos teiste pitsi kuduvate vanaprouadega moodustab Silvi väga harmoonilise ansambli.
Teadmise, oskuse omandamine ja täiendamine
Käsitööga puutus Silvi Saarlo kokku juba varases nooruses. Kodutallu oli tellitud ajakiri Taluperenaine. Ajakirjas ilmunud käsitööõpetused ning emalt saadud teadmised panid aluse Silvi käsitööteele. Emalt õppis ta nii sokkide-kinnaste kui ka pitsrätikute kudumist. Puise asub Haapsalu lähistel ja ka seal tunti pitsiliste rätikute ja sallide kudumist, ehkki enamasti kooti maal maavillasest ja jämedamast lõngast kui linnas. Lisaks varrastel kudumisele õppis Silvi emalt ka masinkudumist. Just tüdrukuna tehtud käsitööst räägib Silvi väga emotsionaalselt ning paneb kõigile südamele, et tänased noored võtaksid vaevaks ja õpiksid seda ilu märkama.
Silvi õppis käsitööd Kehtna Kodumajanduskoolis, selle kooli vaimsus on senini temas alles. „Kui midagi teed, tee korralikult. Alustatu tuleb lõpetada. Iga käsitöö on omanäoline.” Need on põhimõtted, millest Silvi lähtub.
Just kodust saadud oskused olid heaks baasiks Silvi tööelus Haapsalu Rajooni Tööstuskombinaadis, kus ta oli nii kuduja kui ka hiljem juba meister. Täpsemad Haapsalu sallide ja rättide kudumise juhtnöörid sai Silvi oma eelkäijalt Maria Kruusmaalt. Silvi mäletamist mööda õppisid kõik kudujad Haapsalu salli ja räti kudumise saladused ära töö käigus. Tööstuskombinaadis puutus Silvi kokku ka teiste käsitööliikidega. 1980. aastatel, mil oli suur nõudlus rahvariiete järele, juhendas Silvi kombinaadis tikkimist ja rahvariiete valmistamist.
Teadmise, oskuse edasiandmine
Silvi Saarlo on eelneval kokkuleppel alati valmis tutvustama ja näitama Haapsalu pitsidega seonduvat. Olles ka ise Haapsalu sallide kuduja, oskab ta anda nõu ning parandada katki läinud salle. Silvi sõnul ei ole täna mitte ühtki põhjust, mis peaks takistama sallide ja rättide huvilistel nende käsitööesemete kudumise õppimist. On olemas vastavad raamatud ja internetileheküljed, kudumist õpetatakse koolides ning Haapsalus on avatud pitsikeskus. Tere tulemast!
konsultatsioon: Eelneval kokkuleppel Haapsalu Pitsikeskuses
tutvustamine: Käsitöö ja -võtete tutvustamine Haapsalu Pitsikeskuses ja Rannarahva Kultuuriseltsis eelneval kokkuleppel
õpetamine: Eelneval kokkuleppel Haapsalu Pitsikeskuses
Ood eesti pitsile – Silvi Saarlo kirjutab Haapsalu pitsilisest pärandist. Allikas: Kultuur ja Elu, nr 4/2005.
Fotogalerii: Käsitööselts avas täna kuulsaid Haapsalu kudumeid tutvustava pitsikeskuse – Silvi Saarlo räägib Haapsalu sallidest, nende kudumisest ja hinnast. Autor: Ivar Soopan, 1. veebruar 2014, ajaleht Läänlane veebikülg.
Vokki viimas – Silvi Saarlo Rannarahva Kultuuriseltsis käsitööd tutvustamas. Allikas: Jaani talu blogi “Vanad oskused”, 14. august 2009.
Fotod
Koostas: Mirje Sims (2016)
Tegutsemisvorm: MTÜ
Asutamisaeg: 1992
Töötajate, liikmete ja/või osalejate arv: 67 liiget (2016)
Lühitutvustus:
Haapsalu Käsitööselts on Eesti Rahvakunsti- ja Käsitööliidu ning Läänemaa Käsitöö Liidu liige. Selts tegeleb käsitöötraditsioonide hoidmise, edendamise ja õpetamisega. Üldkoosolek koguneb üks kord aastas, 5-liikmeline juhatus igakuiselt, selts iganädalaselt.
Käsitööselts tegutseb avalikkuse huvides ning on koostööpartneriks teistele MTÜdele ja seltsingutele. Selts on viinud läbi mitmeid edukaid projekte, mis on rikastanud Eesti käsitöömaastikku: Haapsalu salli päevad (1997-2011); „Meistrilt meistrile: Muhu tikand” (2010); Haapsalu pitsipäevad (2012-2015); „Läänemaa kindad ja õlakatted” (2012); „Meistrilt meistrile: tuniistehnika kursus” ja paljud teised. Mahuliseimaks peetakse projekti „Käsitööringist professionaalseks käsitöökeskuseks” (2015, KÜSK ja KOP).
Käsitööseltsi eestvedamisel avas 2014. aastal uksed pitsikeskus, mis on oma vahelduvate näituste ja püsiekspositsiooniga tähtis koht Haapsalu kui turismilinna jaoks. Pitsikeskus annab ülevaate kohalikust kultuuripärandist ning pakub käsitööhuvilistele koolitusi.
Käsitööseltsile/pitsikeskusele on omistatud erinevaid autasusid: Kultuurkapitali aastapreemia, Regionaalmaasikas, Haapsalu linnavalitsuse Hans Alveri nimeline auhind.
Kontakt
Nimi: Haapsalu Käsitööselts
Maakond: Lääne maakond
Linn / vald: Haapsalu
Postiaadress: Karja 25, 90502 Haapsalu
Kodulehekülg: www.haapsalusall.ee
E-post: info@haapsalusall.ee
Kontakt
Mirje Sims (juhatuse liige)
Haapsalu Käsitööseltsi lipulaevaks on Haapsalu pitsid. Selts tegeleb nii sellega, mis puudutab nende kudumite ajalugu, traditsioone, tehnoloogiat ja tootearendust, kui ka teiste käsitööliikidega. Seltsiliikmed hoiavad oma kodulinna au ja uhkust – õrnõhulisi salle ja rätte – ning tutvustavad neid kõigile huvilistele.
1. veebruaril 2014. a avas selts Haapsalu Pitsikeskuse, olles selle maja hing ja süda. Haapsalu Pitsikeskus on käsitööseltsi kodu. Pitsikeskuse loomine muutis seltsi elu olulisel määral. Kui seni toimetati käsitööringina, siis nüüd hallatakse maja, organiseeritakse koolitusi ja näitusi ning võetakse vastu külastajaid, andes neile ülevaate Haapsalu sallide ja rättide ajaloost. Lisaks tutvustakse ka kogukonda, linna ja kohalikku kultuuripärandit. Selts aitab kudujaid töövahendite ja materjalide hankimisel ning võimaldab neil turustada oma käsitööd. Seltsiliikmed on keskuses igapäevaselt.
Pitsikeskuses korraldatakse iga kuu näituseid, kus tutvustatakse nii kohalikke kui kaugeimaid meistreid. Näituste ülespanekutel ja külastajate vastuvõtmisel osalevad seltsiliikmed. Nad käivad abiks vabatahtlikkuse printsiibil.
Käsitööselts on pidevas liikumises – erinevad projektid, enesetäiendamised, külaliste vastuvõtmised ja näitused lisavad seltsiliikmetele julgust ja uusi oskuseid, mille abil Haapsalu salle ja rätte maailmale tutvustada. Soovides oma teadmisi ja oskusi täiendada, osalevad nad meeleldi vabaühendustele mõeldud koolituspäevadel. Traditsiooniks on osalemine ERKLi käsitööpäevadel ja Mardilaadal.
Haapsalu Käsitööseltsi kõige kibedam tööpäev on pitsipäev – võõrustab linn siis ju Valge Daami päevade külalisi. Pitsipäevad on populaarsed ka teiste riikide kudujate seas. Haapsalu käsitööseltsi naistel on palju korraldada: erinevate pitside töötoad, kudumisvõistlused, näitused, loengud, moedemonstratsioonid. Pitsipäev on tõeline käsitöösõprade pidupäev.
1992. aastal taastati Eesti Kodutööstuse Edendamise Keskselts, tänase Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu eelkäija. Samaaegselt kutsuti kokku ka aktiivseid naisi maakondades, et moodustada kohalikke seltse. 22. novembril 1992. aastal kogunes tollase Sulevi vabriku ruumidesse 22 käsitöölist, kelle eestvedamisel hakati seltsi Haapsallu looma. Koosolekul otsustati võtta aluseks 1929. aastal loodud ja 1992. aastal taastatud Keskseltsi põhikiri ja põhisuunad. Tähtsaimaks peeti kohalike traditsiooniliste käsitöötavade taaselustamist, õpetamist ja propageerimist. Juba kuu pärast asutamist osales selts Tallinnas jõululaadal. 1993. aastal hakati tegutsema tänases Haapsalu sotsiaalmajas. Sealsed töötingimused olid head ning naised said asuda telgedel kuduma, heegeldama, tikkima ning rahvarõivaid valmistama. Ka silmuskudumine oli populaarne.
1996. aastal tekkis küsimus, kuidas Haapsalu rätikut võimalikult paremini reklaamida. Tollane linnapea Urmas Sukles oli seltsile suureks toeks ning nii sündisid Haapsalu salli päevad. Tänaseks on selle ürituse nimeks kujunenud Haapsalu Pitsipäev.
Selts püüab muutuda nii palju kui vajalik, ent nii vähe kui võimalik, et säiliks oma nägu ja traditsioonid, aga samas oleks kõik ka tänasele huvilisele arusaadav.
Sallide ja rättide kudumise oskuse säilitamine ja edasiandmine on Haapsalu Käsitööseltsi põhikirjaline tegevus, mis kajastub ka seltsi arengukavas (2015-2020). Seltsi hallatavas pitsikeskuses on alaline püsinäitus Haapsalu pitsidest (mustrid, tooted, töövõtted jm), meistrinäitused vahetuvad iga kuu. Sallid ja rätid valmivad külastaja silme all: pitsikeskuses võib kohata kuduvaid seltsidaame. Korraldatakse erinevaid käsitööalaseid töötube ja loenguid. Lisaks sallide ja rättidega tutvumisele saab neid pitsikeskusest ka osta. Ja kui hästi läheb, siis lausa kuduja autogrammiga.
Haapsalu Käsitööselts on tõstnud Haapsalu pitsid taas rohkem esile. Sellest võidab terve linn.
konsultatsioon: Haapsalu Pitsikeskuse lahtiolekuaegadel, muul ajal eelneval kokkuleppel
müük: Haapsalu Pitsikeskuse lahtiolekuaegadel, muul ajal eelneval kokkuleppel
tootmine/valmistamine: Haapsalu Pitsikeskuse lahtiolekuaegadel, muul ajal eelneval kokkuleppel
tutvustamine: Haapsalu Pitsikeskuse lahtiolekuaegadel, muul ajal eelneval kokkuleppel
õpetamine: Haapsalu Pitsikeskuse lahtiolekuaegadel, muul ajal eelneval kokkuleppel
Reimann, Siiri; Edasi, Aime 2009. Haapsalu sall. [Türi]: Saara Kirjastus.
Reimann, Siiri; Edasi, Aime 2011. Haapsalu rätt. [Türi:] Saara Kirjastus.
Haapsalu Pitsikeskus koondab 63 käsitöömeistri töid – Ivar Soopani uudislugu Haapsalu Pitsikeskuse avamisest ja sellega seotud ootustest. Allikas: ERR, 1. veebruar 2014.
Näitusel näeb õhkõrnu Haapsalu rätte – Eveliis Eek tutvustab Haapsalu Käsitööseltsi rätinäitust. Allikas: Lääne Elu veebileht, 14. veebruar 2012.
Haapsalu Pitsikeskus – Pitsikeskuse Facebooki leht.
Fotod
Koostas: Mirje Sims (2016)
Facebook