Arhailise meestelaulu traditsioon Harjumaal Arukülas ja meestelaulu punt Lüü-Türr

Koostaja: Garina Toomingas (2019)

Andmed

Tegutsemisvorm: mittetulundusühing

Asutamisaeg: 19. oktoober 1998

Töötajate, liikmete ja/või osalejate arv: Põhikohaga töötajaid on kolm, teised töötavad töövõtulepingu alusel. Aktiivseid liikmeid on 86.

Lühitutvustus:

Raasiku vald reorganiseeris Aruküla rahvamaja ja andis kogu kultuuritegevuse üle mittetulundusühingule Aruküla Kultuuriselts. 1998. aasta 19. oktoobril kinnitati MTÜ Aruküla Kultuuriselts.
MTÜ Aruküla Kultuuriselts on aktiivsete kogukonna liikmete ellukutsutud selts kultuurielu aktiivsemaks, atraktiivsemaks ja kvaliteetsemaks muutmiseks.
MTÜ Aruküla Kultuuriselts korraldab kultuurielu nii oma kogukonnas, vallas kui ka maakondlikul tasemel, pakkudes sündmusi nii kohalikele elanikele kui ka väljaspool elavatele inimestele.
Suureks väljakutseks on rahvakultuuri hoidmine ja säilitamine. Nii rahvatants, koorilaul, meestelaul, pillimäng kui ka näitemäng on pika ajaloo ja traditsioonidega, mida on vaja populariseerida ja reklaamida meie pärandina, mis aegade jooksul võib kiires elutempos kaduma minna.

Kirjeldus

Teadmise, oskuse, tegevuse kirjeldus

Meestepunt alustas tegevust Aruküla rahvamajas 2012. aasta juunis. Aruküla rahvamaja mängib olulist rolli meestelaulu edasikandmisel ja püsimisel. Rahvamaja on koht, kus mehed käivad igal kolmapäeval koos laulmas ning esinemisi ja muid projekte arutamas. Et meestelaul jääks püsima, peab olema väga ühtehoidev punt ja hea päälik, kes suudab mehi kokku kutsuda ja innustada neid ka esinemas käima.
Esinemisel on mitu olulist eesmärki: laulu esitamine, sellele uue hinge andmine ja teistele tutvustamine, vana laulu au sisse tõstmine, meeste omavaheline suhtlemine, lugude rääkimine ja edasikandmine, laulude otsimine ja laulmine. Samuti kohandatakse viise lauludega ja valitakse meestepundist laulu esitaja.
Meestepunti Lüü-Türr kutsutakse esinema väga palju üle Eesti ja ka väljaspool Eestit. Lüü-Türri kuulsus on levinud kui kulutuli. Mõned esinemised tuleb lihtsalt ära jätta, sest mehed käivad erinevates kohtades tööl ja ei saa alati ära küsida. Üks põhjus on ka väga tihe graafik.
Arhailise meestelaulu edasiandmine käib ikka südamehääle järgi: see kas sobib mehele või ei. Seda laulu lauldes peab olema aega olemiseks, laulmiseks, jutuvestmiseks, mis on ka väga oluline osa laulu viljelemisel. Ka kuulajaskond peab olema avatud emotsiooni peegeldamiseks.
Lüü-Türri puhul tagab meestelaulu jätkusuutlikkuse see, et koosseisus on erinevas vanuses mehed: 20+ kuni 70-aastased. Koos laulmine aitab tunnetada ja tajuda laulu algupärast sõnumit ja tähendust. See loob ühenduse nii nende esitajatega, kes seda algselt esitasid, kui ka eri põlvkondade meeste vahel, kes seda laulu tänapäeval elavalt ja ehedalt koos esitavad.
Vanemad mehed, kes on laulustiili edasikandumise alustalad, aitavad ka noorte meeste jaoks laulustiili olemuse ja sõnumi lahti harutada. Nii hakkavad noored seda sõnumit ja tähendust taipama, laul hakkab neid kõnetama. Jätkusuutlikkuse puhul on oluline, et pundis oleks ka nooremaid mehi, kes potentsiaalselt meestelaulu edasi kannaksid ja inspireeriksid ka teisi noorema põlvkonna mehi seda laulustiili omaks võtma ja harrastama.

Ajalooline taust

1998. aastal reorganiseeriti rahvamaja ja kultuurikorraldus anti üle MTÜ Aruküla Kultuuriseltsile. Eesmärgid ja tegevusalad jäid samaks. Rahvakultuuri edendamine, säilitamine ja hoidmine on eesmärgid, mille kaudu tantsud, laulud ja pillimäng arenevad ja kannavad edasi iidset ja vana hõngu.
Aruküla kultuuriseltsi tegevjuht Garina Toomingas sai kümmekond aastat tagasi teada, et kaks Aruküla meest Tiit Saare ja Jako Reinaste laulavad Harju Meestes Tallinnas. Garina oli neid Arukülla erinevatele sündmustele esinema kutsunud. Siis pöördus ta esimest korda meeste poole jutuga, kas nad ei tahaks proovida ka Arukülas laulumeeste õhtuid korraldada ja ringitegevusena käivitada. Kulus kolm pikka aastat, kuni saadi jaatav vastus esimese laulutoa tegemiseks, mis toimus 2011. aasta maikuus. Sinna sattusid sellised mehed, kellele selline toimimine ja laulmine sobis. Tegime veel ühe lauluõhtu ja seejärel veendusime, et tuumik on saanud kokku. Arhailine meestelaul kõlab sellest ajast igal kolmapäeva õhtul Aruküla rahvamaja seinte vahel.
Garina Toomingas käis Rahvakultuuri keskuses vaimse kultuuripärandi süvakursusel. Täiendkoolitustel on omandatud kõik vajalikud oskused ja teadmised, mida kasutati projekti ettevalmistamisel ja sissekande koostamisel.

MTÜ Aruküla Kultuuriselts on meeste arhailisest laulust väga huvitatud. Tavaliselt on mehi rahvakultuuri ja rahvamajaga seotud tegevustesse väga raske kaasata. Arhailine meestelaul on üks nendest hobidest, mida mehed on hakanud regulaarselt harrastama, osaledes aktiivselt ka meeste laulutubades.
Aruküla kultuuriselts maksab päälikule töövõtulepingu alusel ringijuhendaja tasu ja Raasiku vallavalitsus on sõlminud tasuta ruumide kasutamise lepingu eriti arhailiste tegevuste korraldamiseks.

Kokkupuuted sama ala inimestega on olnud põgusad, sest sellist laulu harrastavaid punte ei ole palju. Kooride ja ansamblitega arhailisest meestelaulust vesteldes jäävad nad napisõnalisteks, sest laulustiil, originaalsus ja esitlusviis on erinevad ja pole neile omased.

Teadmise, oskuse edasiandmine

MTÜ Aruküla Kultuuriselts on meestelaulupundi Lüü-Türr kaudu kaardile jõudnud. Väga paljud on hakanud kultuuriseltsi ja pakutavate tegevuste vastu huvi tundma. MTÜ Aruküla Kultuuriselts toetab rahvakultuuri ja meestelaulu korraldamist rahvamajas, pakkudes tasuta ruume ja makstes päälikule palka.
Lüü-Türri puhul on ainulaadne see, et nad on moodustanud toimiva pundi ning rõhuvad ka välisele küljele nagu kujundus, originaalsed rõivad ja teavitus. Nad lähenevad oma tegevusele nagu professionaalne ansambel, aga järgivad, hoiavad ja kannavad edasi vana traditsiooni.

Tänu meeste aktiivsele laulutegevusele on meestelaul ka tänapäeval võtmas rolli seltskonna tugeva kooshoidjana ja eneseväljendusvahendina. Kuigi tavaliselt kutsutakse Lüü-Türri oma laule esitama kontserdilavale, siis võimalusel püütakse esinemise asemel luua keskkond, kus kaasalaulmine oleks võimalik ja loomulik. Põhja-Eestis rohkem sellisel moel arhailist meeste regilaulu viljelevaid koore, ansambleid ja punte ei tegutse.

Meestelaul on muutunud populaarseks just sellises vormis, nagu oli vanasti, kui terve õhtu võis vahetpidamata lauluga täita. Väga vähesed kollektiivid harrastavad Lüü-Türri sarnaselt meestelaulu algupärast vormi.

Pärast ametlikku esinemist korraldatakse meestelaulutube, kus saab vabatahtlikult osaleda ja kaasa laulda.
Kohalikul tasandil on üks suuremaid ja oodatumaid esinemisi kohvikutepäeval, kus meestepunt võõrustab, korraldab laulutuba ja esineb nende omanimelises Lüü-Türri kohvikus. Seal kohtutakse uute inimestega, kes osalevad esmakordselt laulutubades.

Avalikkusele suunatud tegevused ja teenused

õpetamine: meestelaulutubade korraldamine ja seal laulmine

tutvustamine: MTÜ AKS all toimuvate sündmuste raames saab tutvustada meestepunti Lüü-Türr ja nende laulustiil

esinemine: esinemiste korraldamine üle Eesti ja mujal

turism: kultuuriseltsi kaudu kutsuvad turismikohad mehi laulma õhtustele vabaõhusündmustele. Laul rikastab külastajate argipäeva ja ilmestab sündmuse kulgu ja arengut.

Lisainfo

Bibliograafia

• Erbe, Mai, Henri Reeder 2011. Aruküla 720 raamat „Aruküla lugu 1291–2011“. KOP, Raasiku VV, trükikoda OÜ Ortwil.
• Reeder, Henri, Mai Erbe, Garina Toomingas 2018. Kogumik „100 arukülalast“. EV 100 Kogukond, Kodukant Külaliikumine, MTÜ AKS, Raasiku VV, trükikoda.
• Toomingas, Garina 2008. MTÜ AKS 10 kalender 2019. MTÜ Aruküla Kultuuriselts, trükikoda Kõrgtrükk.
• Toomingas, Garina 2001. Aruküla 710 voldik. MTÜ Aruküla Kultuuriselts, trükikoda Kõrgtrükk.
• Toomingas, Garina 2006. Aruküla 715 brošüür „Aruküla tuntuks“. MTÜ Aruküla Kultuuriselts, trükikoda Kõrgtrükk.
• Toomingas, Garina, Maarja-Ly Teino, Henri Reeder 2018. Voldik „MTÜ Aruküla Kultuuriselts 20“. Eesti Kultuurkapital, MTÜ Aruküla Kultuuriselts, koopiakeskus JaJaa.

Internetiallikad

MTÜ Aruküla Kultuuriseltsi kodulehekülg – Ülevaade kultuuriseltsi igapäevatööst, isetegevuslaste prooviaegadest ja treeningutest

Aruküla Kultuuriselts facebookis – MTÜ Aruküla Kultuuriseltsi tegevused ja ajakohased postitused

Koostaja: Garina Toomingas (2019)

Andmed

Tegutsemisvorm: mittetulundusühing

Asutamisaeg: Juuni 2012, Arukülas

Töötajate, liikmete ja/või osalejate arv: Liikmeteks on 11–13 meest. Meestelaulutubades osalevaid liikmeid on erinevatel kordadel nii 25–60 meest.

Lühitutvustus:

Meestelaulupunt Lüü-Türr on Harjumaal Arukülas 2012. aasta juunis asutatud arhailise meestelaulu ansambel.
Ansamblile on südamelähedane regilaul. Lauldakse põhiliselt regilaule Põhja-Eestist, Lääne-Eestist ja Lõuna-Eestist, aga ka uuemaid rahvalaule ja lorilaule üle kogu Eesti. Suurema osa lauludest on arhiividest, vanadest salvestustest ja laulikutest leidnud laulutraditsiooni tundja ja edasiviija Lauri Õunapuu. Enamik Lüü-Türri mehi on pärit Arukülast.
2011. aasta sügisel tekkis Tiit Saarel ja Jako Reinastel koos Aruküla kultuuriseltsi juhi Garina Toomingaga mõte hakata Aruküla rahvamajas ja mõisas korraldama meestelaulutubasid. Tiit ja Jako on arhailise meestelaulu seltsi asutajaliikmed ja varem tegutsenud ansamblis Harju Mehed.
Lauluhuvilisi mehi tuli esialgu kohale kaks. Jutt laulutubadest aga levis, asi võttis tasapisi hoogu ja varsti oli mehi juba kümmekond. Mehed hakkasid koos käima kord nädalas, kolmapäevaõhtuti Aruküla rahvamajas.
eestelaulupundil polnud aga nime, mispärast kuulutati välja avalik nimekonkurss. Nime otsimisel jäi pilk pidama rahvapärastel linnunimedel. Neist kõige põnevam tundus lüü-türr, mis on öösorri üks paljudest rahvapärastest nimedest. Eesti murrete sõnaraamatu alusel on nimi lüü-türr pärit Lüganuselt. Nii saigi punt endale nime.

Kirjeldus

Teadmise, oskuse, tegevuse kirjeldus

Eestvedajad Tiit Saare ja Jako Reinaste võtsid südameasjaks kutsuda kokku mehed, et hakata koos igal kolmapäeval Aruküla rahvamajas laulma. Kokku saigi punt, kes armastab meestalaulu, selle stiili ja esitust, uuritakse ka laulusündi, asukohta ja aega. Arukülas lauluõhtutel – meestelaulutubades – tuletatakse meelde vanu laule, sõnu, viise ja õpitakse mõistma laulu erilist kõlapilti. Sekka räägitakse külajuttu nii lähedalt kui ka kaugelt, mis annab ainest järgmise laulu laulmiseks, kui see peaks teemaga haakuma.
Praegu on Lüü-Türris ühtekokku 11–12 meest: Tiit Saare, Jako Reinaste, Alari Kruusvall, Olev Rähni, Andrus Rähni, Jürnas Rähni, Guido Liiskmann, Tiit Reeder, Kalmer Kaasiku, Jaan Palu, Erik Sikk ja Tauno Nava, kes on valdavalt pärit Arukülast või Aruküla lähistelt.
Mitmetel Lüü-Türri meestel on tugev regilaulu taust, pikaajaline regilaulu traditsiooni kogemus ja kirg selle laulu vastu. Keegi neist ei ole õppinud koolis eraldi laulmist või pärimusmuusikat. Sellepärast on kokkukõlamine ka nn ilustamata, loomulik, tõetruu, algupärase tunnetusega ja sarnaneb arhiivis salvestatud laulustiiliga.
Mehed otsivad endale laule ka ise. See, kes laulu leiab, esitab seda ka eestlauljana. Laule otsitakse arhiivide vanadest kirjetest, Eesti Rahvaluule Arhiivi regilaulude andmebaasist või kasutatakse Lauri Õunapuu abi. Otsitakse ise või kuuldakse teistelt, kellega on esinemistel kohtutud.
Lüü-Türri puhul on ainulaadne see, et nad on moodustanud toimiva pundi ning rõhuvad ka välisele küljele nagu kujundus, originaalsed rõivad ja teavitus. Nad lähenevad oma tegevusele nagu professionaalne ansambel, aga järgivad, hoiavad ja kannavad edasi vana traditsiooni.
Arhailise meestelaulu edasiandmine käib ikka südamehääle järgi, see kas sobib mehele või ei. See laulustiil ei sobi kiire elutempoga meestele. Seda lauldes peab olema aega olemiseks, laulmiseks ja jutuvestmiseks, mis on väga oluline osa selle laulu viljelemisel. Ka kuulajaskond peab olema avatud, et sealt tuleks tagasi tunne ja emotsioon. See laul mõjutab kuulamist, arusaamist ja äratundmist vanast ajast ja ehtsast laulustiilist. Laulu mõju avaldub siis, kui avatud kohtumistel (nt laulutubades) pärast esinemisi vabas õhkkonnas kuulajate seast lauluga liitunud meestega koos lauldes minnakse vastakuti lauluprotsessi sisse. Usaldusväärses keskkonnas hakkavad meenuma kuskilt varem või lapsepõlves kuuldud laulud, mida siis koos hakatakse arutlema, viisi sobitama ja alles siis laulma. Protsess on jätkusuutlikkuse kõige olulisem mõjutaja. Harjumaal on meestepunt Lüü-Türr ainuke selle laulužanri harrastaja. Laulmine ühendab, vabastab ja loob tunde, mis loob aluspinna järgmistele põlvkondadele, kes hakkavad arhailist meestelaulu harrastama ja armastama.
Mehi kutsutakse väga palju erinevatesse piirkondadesse esinema. Kuulajate seas on alati mehi, kes tulevad peale kontserti uurima võimalusi meestepundis osalemiseks või töötubades laulmiseks. Väga suur ja positiivne kogemus on alati väljaspool Eestit. Välismaal on ka rohkem selle alaga tegelevaid meestepunte, kellega korraldatakse pärast kontserti töötubades ühislaulmisi.

Ajalooline taust

Meestelaulupunt Lüü-Türr taaselustas kunagi viljeletud meestelaulu, mis oli pigem unustuse hõlma vajunud ja mida ei julgetud laulda nende otseste mittesobilike sõnade pärast.
Aruküla kultuuriseltsi juht Garina Toomingas meenutab:

Umbes 10 aastat tagasi sain teada, et Aruküla kaks meest, Tiit Saare ja Jako Reinaste, laulavad Tallinnas meestelauluansamblis Harju Mehed. Olin neid kutsunud Arukülla esinema erinevatele sündmustele. Siis pöördusin esimest korda meeste poole jutuga, et kas nad ei tahaks teha ja proovida ka Arukülas laulumeeste õhtuid korraldada ja siis ka ringitegevusena käivitada. Kulus kolm pikka aastat enne, kui sain jaatava vastuse esimese laulutoa tegemiseks. See toimus 2011 a. maikuus. Siis sattusid sinna sellised mehed, kellele selline toimimine ja laulmine sobis. Tegime veel ühe lauluõhtu ja siis olime veendunud, et oleme saanud tuumiku kokku ja arhailine meestelaul kõlab sellest ajast igal kolmapäeva õhtul Aruküla rahvamaja seinte vahel.

Lüü-Türri esimene avalik esinemine toimus 1. juunil 2012. aastal Aruküla lauluväljakul Raasiku valla laulu- ja tantsupäeval. Töötoad ehk meestelaulutoad on mõeldud ainult meestele, naised seal osaleda ei tohi. Nii oli vanasti ja on ka praegu, seda järgitakse. Tänaseks on Lüü-Türri arhailine meestelaul kõlanud esinemistel erinevates paikades nii üle Eesti kui ka välisfestivalidel üle 120 korra. Lüü-Türr tutvustab arhailist meestelaulu praegusel ajal ka koos rahvatantsuga populaarsetes avatud tantsutubades Tallinnas ja mujal Harjumaal, viies kokku vanema tantsutraditsiooni ja meestelaulu.
Meeste laulukohtumised toimuvad Aruküla rahvamajas iga nädala kolmapäeval 2–3 tundi järjest.
Suure töö meestelaulu traditsiooni uurimisel on ära teinud Lauri Õunapuu. Lauri Õunapuu oli ka arhailise meestelaulu seltsi asutaja, ansambli Harju Mehed liige ning tal on oluline roll Lüü-Türri moodustamisel.

Teadmise, oskuse edasiandmine

Tänu meeste aktiivsele laulutegevusele on meestelaul ka tänapäeval võtnud rolli seltskonna tugeva kooshoidjana ja eneseväljendusvahendina. Kuigi tavaliselt kutsutakse Lüü-Türri oma laule esitama laval kontserdi vormis, siis võimalusel püütakse esinemise asemel luua keskkond, kus kaasalaulmine oleks võimalik ja loomulik. Põhja-Eestis sellisel moel arhailist meeste regilaulu viljelevaid koore, ansambleid ja punte rohkem ei tegutse.
Meestelaul on muutunud populaarseks just sellises vormis nagu vanasti, mil terve õhtu võis vahetpidamata lauluga täita. Väga vähesed kollektiivid harrastavad Lüü-Türriga sarnaselt meestelaulu algupärast vormi.
Pärast ametlikku esinemist korraldatakse meestelaulutubasid, kus mehed vabatahtlikult saavad osaleda ja kaasa laulda.
Esimene avalik esinemine toimus 2012. aasta 1. juunil Aruküla lauluväljakul Raasiku valla laulu- ja tantsupäeval. Sama aasta augustis oli Lüü-Türr juba ansambli Metsatöll Aruküla kontserdi külaliseks.
Sestsaati on ansamblil olnud palju esinemisi.
Aastatel 2013–2018 on Eestis osaletud festivalil Ostrovas, Viru Folgil, Järvamaa laulu- ja tantsupeol, Kihnu Mere peol, Tallinna merepäevadel, Hiiu Folgil, Mardilaadal, Vabaõhumuuseumis, Seto Folgil, Baltica festivalil, Vanamõisa suvelõpupeol, Salme viikingiturul, Sõmeru maaelufestivalil, Harjumaa ballil Estonia kontserdisaalis, Eesti Rahva Muuseumi avamisel, presidendi vastuvõtul Eesti vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks, Harjumaa Laulu- ja tantsupeol, Eesti Bushcrafti festivalil.
2015. aastal osaleti folkloorifestivalidel Lätis ja Leedus, 2016. aastal folkloorifestivalil Leedus ja 2018. aastal Baltica festivalil Lätis ja Bushcrafti festivalil Rootsis.

Avalikkusele suunatud tegevused ja teenused

õpetamine: meeste laulutoad: Lüü-Türri mehed laulavad koos kohale tulnud meestega

tutvustamine: esinemised nii Eestis kui ka väljaspool Eestit korraldavates laulutubades

esinemine: esinemised kõikjal, kuhu kutsutakse: festivalidel, suursündmustel, kohalikel avalikel sündmustel jne

Lisainfo

Bibliograafia

Ere, Uibo 2015. Aruküla ansambel Lüü-Türr esines Hiiu Folgil. – Ida- Harjumaa nädalaleht Sõnumitooja (29.07.15).
Virumaa Teataja. Folgi leht. Lüü-Türr, ÖÖSORR – tänavuse koskkonnaprogrammi pärimuspärl! (07.08.13).

Internetiallikad

Arhailise meestelaulu selts – Ansambli Lüü-Türr tegemised

Meestelaulupunt Lüü-Türr facebookis – Laulude jagamine, vestlused laulude sisu, viisi ja päritolu teemadel

MTÜ Aruküla Kultuuriselts – Ringide tegevus, esinemised ja kogu kultuurikava

Koostaja: Garina Toomingas (2019)

Andmed

Lühitutvustus:

Jako Reinaste tegeleb arhailise meestelaulu laulmise tava taaselustamisega. Jakol ei ole rahvamuusikaalast haridust. Ta alustas laulmisega iseseisvalt, külastades pärast keskkooli meestelaulutube. Praegu on Jako eestlaulja ansamblis Lüü-Türr, mille liikmed käivad koos igal kolmapäeval. Lüü-Türr korraldab meestelaulutube ja annab kontserte.

Kirjeldus

Teadmise, oskuse, tegevuse kirjeldus

Arhailise meestelaulu traditsioon Harjumaal (Arukülas)
Jako Reinaste on arhailise meestelaulu seltsi ja ansambli Lüü-Türr asutajaliige ning ansambli üks põhilistest eeslauljatest. Eeslaulja otsustab mida, millal, kui pikalt, mis viisil ja millise energiaga lauldakse.
Igal kolmapäeval toimub ansambli Lüü-Türr kokkusaamine ja laulmine. Võimalusel laulab Jako vanu meestelaule üritustel ja seltskondades, kus neid sobib laulda. Alati püüab ta leida laulu, mis kõnetab seltskonda viisi, loo pärimuse või sisuga, näiteks jutu sisu, eelmise laulu sisu või kohtumise teema.
Põhiliselt toimuvad laulmised Aruküla rahvamajas. Hea ilma korral kohtutakse kellegi koduhoovis või nädalavahetuseti ka saunas.
Enamasti toimuvad laulmised kolmapäevastel kokkusaamistel. Tavaliselt lauldakse vanu seltskonna- ja regilaule, mida meestel laulda sobib. Vajadusel harjutatakse mõnda laulu eelseisva esinemise tarbeks. Tegevuse käigus propageerib meestelaulupunt vana meestelaulu laulmise tava ja see on suunatud kõikidele.
Laulda koos pikki ja jutustavaid laule on nagu üksteisele lugusid jutustada. Teistele annab see veendumuse, et regilaulude laulmine on mõnus ajaviide.
Laulmine annab hea põhjuse iganädalaseks kokkusaamiseks, mille kestel kuulatakse ära kõigi mured ja rõõmud ning planeeritakse muidki koostegevusi.

Teadmise, oskuse omandamine ja täiendamine

Pärast keskkooli hakkas Jako Reinaste käima pärimustantsuõhtutel, kus lauldi vahel ka vanu küla- ja regilaule. Tekkisid sõbrad, kellega hakati õhtuti koos regilaule laulma. Selline laulmisstiil (koolitamata lihtsad hääled) sobis Jakole.
Pärimusmuusik Lauri Õunapuu oli üks nendest, kellega koos laulmist alustati. Tema teadmistele regilaulu laulmisest toetub Jako tänagi. Lauril on huvi vanade külalaulude ja regilaulu ajaloo vastu ja ta kasutab oma teadmisi ka loometöös.
Lüü-Türr käib tihti mitmesugustel folgiüritustel ja kui on teada, et seltskonnas on ka teisi meestelauluoskajaid, siis võetakse laul üles. Tekkinud on mitmed tuttavad üle Eesti, kelle tegevustel ja lauludel hoitakse silma peal.

Teadmise, oskuse edasiandmine

Lüü-Türr korraldab paar korda aastas Arukülas ja kutsumise peale vahel mujalgi meestelaulutubasid, kuhu on oodatud ainult mehed. Antakse kontserte või lauldakse kõrtsides. Vanade laulude laulmine loob hea meeleolu ja tekitab meeste vahel hea sünergia. Lauldakse koos, seeläbi jäävad meelde viis ja sõnad. Ärksamad ka lindistavad.
Jako Reinaste austab esivanemate kombeid ja tegemisi. Laulud pajatavad lugusid, peegeldavad esivanemate ellusuhtumist.
Arhailine meestelaul kogub populaarsust ja üha enam on kohti, kus sellisel viisil laulda. Kahjuks lahkuvad meie seast kõrge vanuse tõttu vanemad inimesed, kes laule teavad ja mäletavad, ning üha enam tuleb toetuda arhiivilindistustele.

Avalikkusele suunatud tegevused ja teenused

õpetamine: Jako Reinaste on seltskondades tihti eeslaulja, teised kordavad. Lauldakse vähemalt kord nädalas Raasiku vallas Arukülas.

tutvustamine: Meestelaulutubades ja kõrtsides lauldakse juttude vahele sisuga haakuvaid laule, ei esineta ja ollakse loomulikud.

esinemine: Ansambel Lüü-Türr käib esinemas umbes 1–2 korda kuus.

Lisainfo

Internetiallikad

Lüü-Türr facebookis – Ansambli Lüü-Türr tegemised

Arhailise meestelaulu seltsi koduleht – Laulude jagamine, vestlused laulude sisu, viisi ja päritolu teemadel

Koostaja: Jako Reinaste (2019)

Kirjeldus

Teadmise, oskuse, tegevuse kirjeldus

Tiit Saare juhendab arhailise meestelaulu ansamblit Lüü-Türr. Juhendades ja ansamblis lauldes annab ta edasi oma kogemusi nii laulmisest üldiselt kui ka otseselt regilaulude laulmise viisi kohta. Ansambliga antakse kontserte ja korraldatakse meestelaulutube.
Meestelaulu ansambel Lüü-Türr tegutseb Harjumaal Arukülas.
Meestelauluga tegelevad peale 12 ansambli Lüü-Türr liikme väiksemal määral ka arhailise meestelaulu seltsi liikmed, (üle 100 inimese), samuti mehed, kes on osalenud meestelaulutubades üle Eesti.
Tiit Saare leiab, et arhailise meestelauluga tegelemine annab endale ja loodetavasti ka teistele vaimset energiat. Tiidule meeldivad arhailised meestelaulud, mida on koos teiste meestega tore laulda. Arhailised laulud on sügava sisuga ja elust enesest ning nende laulude laulmine läheb hinge.

Teadmise, oskuse omandamine ja täiendamine

Tiit Saare hakkas tegelema arhailise meestelauluga, kuna talle meeldis see laulustiil. Teadmised ja oskused pärinevad muusik Lauri Õunapuult, kellega Tiit kohtus 2001. aastal väikekannelde tegemise ja mängimise käigus. Sellest arenes aastatepikkune sõprus. Lisaks kandlemängule tekkis Lauril mõte hakata laulma regilaule. Esialgu laulsid nad kahekesi. 2005. aastal pakkus Lauri välja idee luua meestelaulu ühendus. Sama aasta lõpus saigi idee teoks ja ühendus sai nimeks arhailise meestelaulu selts. Seltsi kaudu hakkasid nad korraldama meestelaulutubasid.
Enese täiendamine meestelauluga tegelemisel tuleb loomulikult: iga uue laulu õppimisega kaasneb selle laulu päritolu ja tausta uurimine.
Meeste- ja rahvalaulu huvilistega kohtutakse festivalidel, üritustel ja meestelaulutubades.

Teadmise, oskuse edasiandmine

Oma teadmisi annab Tiit Saare edasi ansamblis Lüü-Türr tegutsevatele meestele ja samuti meestelaulutubades. Teadmisi antakse vanade laulude huvilistele edasi laulmise kaudu. Tiit arvab, et mehed huvituvad võib-olla sellepärast, et vanad laulud kannavad endas tõsiseid sõnumeid.

Avalikkusele suunatud tegevused ja teenused

õpetamine: Ansambli Lüü-Türr proovid toimuvad kord nädalas Aruküla rahvamajas.

esinemine: Esinemised on suunatud kõigile kuulajatele, kes meestelaulu vastu huvi tunnevad. Esinemisi on keskmiselt kaks korda kuus Eestis ja välismaal.

Lisainfo

Internetiallikad

Lüü-Türr facebookis

Koostaja: Tiit Saare (2019)