Valdkond: KÄSITÖÖ > Rõivaste ja tekstiilide kaunistamine; tekstiilide valmistamine, parandamine ja töötlemine
Paik / piirkond: Järva maakond, Ambla kihelkond
Autor: Luule Nurga
Koostatud: 2016
Ambla kandis, nagu mujalgi Eestis, on 18.-19. sajandist pärit rõivaste eeskujul rahvariiete valmistamine viimastel aastakümnetel üha rohkem levima hakanud. Varasemast enam pööratakse tähelepanu tervikkostüümide tegemisele ja nende traditsioonitruule kandmisele. Rahvariideid tehakse nii hobikorras endale ja oma perele kui tellimustööna, nt laulukooridele ja rahvatantsurühmadele, ning müügiks. Rõivaid kantakse nii isiklikel kui avalikel sündmustel ja esinemisriietena.
Kirjeldus
Ambla kihelkond oli majanduslikult arenenud piirkond, kus loobuti rahvariietest varakult ja hakati kandma linnamoelist riietust. Nii ei leidugi vaaremade kappides, kirstudes enam ajaloolisi Ambla riideid. Eesti Rahva Muuseumis hoiul olevad Ambla kihelkonnast kogutud esemed näitavad, et igas külas olid kasutusel oma lõiked, värvikombinatsioonid, mustrid, ornamendid ja ehted. Seega oli kirikusse minnes kaugelt näha, kust keegi tulnud on. Sellest mitmekesisusest lähtuvad ka tänased käsitöötegijad, kui nad muuseumiesemete eeskujul rahvariideid valmistavad.
Ambla kihelkonna naise 19. sajandi piduliku rõivastuse hulka kuuluvad varrukateta särk, käised, seelik, kirivöö, sukad, kingad, peakate (tanu, pottmüts, neiul pärg), ehted, kott, rätikud, pikk-kuub, kindad, abielunaisel ka põll. Käistel ja tanudel on madalpistes lillkiri. Ambla meeste piduliku komplekti moodustavad särk, põlvpüksid (nahksed või villased), vest, vatt, rätik, ehted, sukad, kingad, kaabu, pikk-kuub ja võrkvöö, mille vahele torgatakse kindad.
Ambla kihelkonna rahvariiete valmistamist saab õppida nii Rahvakultuuri Keskuse ja Eesti Rahva Muuseumi Rahvarõivaste valmistajate koolis kui ka Jänedal. MTÜ Loometöö eestvedamisel Jäneda mõisas toimuvatel kaheaastastel kursustel jagavad huvilistele teadmisi professionaalsed õpetajad nagu Silvi Allimann, Silja Nõu, Reet Piiri, Igor Tõnurist jt. Nende juhendamisel on valminud kümneid Ambla naiste, meeste ja laste riiete komplekte koos pealisrõivastega. Jäneda rahvarõivakooli tulevad erinevas vanuses teotahtelised naised, kel on aega ja valmidust pühenduda rahvariiete tegemisele. Koolitused on aidanud kaasa käsitööoskuste püsimisele: sealt on kasvanud välja nõustajaid, juhendajaid, õpetajaid ja isetegijaid. Valminud komplektid on olnud väljas näitustel, autorid on neid esitlenud iga koolitustsükli lõpus toimuval pidulikul demonstratsioonesinemisel.
Ajalooline taust
Ambla kirikukihelkond rajati 13. sajandi esimesel poolel. Muinasajal asus sellel kohal Loppegunde kihelkond, mis hõlmas ka hilisema Järva-Jaani kihelkonna alasid Ambla kiriku ümber. Ambla kihelkonna territoorium on tänapäeval jaotatud Järvamaa, Lääne-Virumaa ja Harjumaa vahel.
Ambla kihelkond kuulub rõivastuselt suhteliselt ühtlasesse Põhja-Eesti (Harju-, Järva- ja Virumaa) rühma, mis oli uuendustele võrdlemisi vastuvõtlik. Eeskuju võeti nii naabrite kui kõrgkihtide rõivastest, kohandades välismõjutusi oma maitse ja traditsioonidega. On teada, et 17. sajand tõi talurahva riietusse kaasa mitmeid olulisi muudatusi: vaipseeliku kõrval hakkas levima kokkuõmmeldud ühevärviline seelik. Põhja-Eesti mehed hakkasid kandma põlvpükse, naised pealiniku asemel tanu. Ambla naised kandsid 17. sajandist alates varrukateta särgi peal lühikest pluusi, nn käiseid. 18. sajandil hakkas rõivastusse ilmuma ostetud materjale (karrad, siidpaelad, nöörid jms).
Rõivaid valmistati käsitsi telgedel kootud villasest ja linasest kangast. Valdavalt kanti pikitriibulisi kodukootud poolvillaseid seelikuid ja indigoga tumesiniseks värvitud villaseid pealisrõivaid. 19. sajandi keskpaigas hakkasid levima eredad poevärvid (aniliinvärvid). Alates 19. sajandi II poolest, kui valdavaks sai linnamoeline kaapotkostüüm ja -kleit, kanti rohkem pottmütsi ja oubi. Linnamoelise rõivastuse levides loobuti järk-järgult rahvariiete kandmisest.
1930. aastatel püüti riigi eestvedamisel uuesti hoogustada rahvarõivaste kui rahvussümbolite tegemist ja kandmist. Rahvarõivaste kasutamine esindusriietusena jätkus nõukogude ajal, siis aga juba „vormilt rahvusliku ja sisult sotsialistliku” loosungi all. Ambla kihelkonna alal tegutsevad koorid, rahvatantsurühmad ja rahvamuusikud kandsid laulu- ja tantsupidude korraldajate nõudel enamasti kunstitoodete kombinaadis ARS ja UKUs valmistatud kollaseid Muhu komplekte – rahvariiete kasutamine oli tsentraliseeritud. Vähe oli võimalusi saada professionaalset juhendamist, et endale ise rõivaid teha.
Jätkusuutlikkus
Nähtuse, oskuse, teadmise edasiandmine ja -kandumine
21. sajandi hakul nägid käsitöömeistrid Silvi Allimann ja Luule Nurga võimalusi Jänedal rahvarõivaste tegemist õpetada. Nad olid täheldanud, et vaatamata rahvarõivaste kui esindusrõivaste levikule, ei osata siiski üldiselt valida (oma juurtele vastavaid) riideid, neid valmistada ega ka välja kanda. Rahvarõivaste tegemise alaste teadmiste ja oskuste taastamiseks ning edasiandmiseks hakkasid nad MTÜ Kesk-Eesti Käsitööettevõtjate seltsi egiidi all 2003. aastal Jäneda mõisas rahvariiete valmistamise koolitusi korraldama. Maapiirkondades on ju palju naisi, kes käsitööd tahavad ja proovivad teha. Oma käsitööga konkurentsis püsimiseks on aga vaja kvaliteetset täiendõpet, seda eriti maal, kus töövõimalusi kipub nappima. 2006. aastast alates on rahvarõivakooli töö korraldamine kohalike käsitöömeistrite loodud ühenduse Loometöö vastutusel.
Koolitustele on tuldud nii Ambla kihelkonnast kui naaberkihelkondadest sooviga omandada rahvariiete tegemise oskused. Osalejad valivad sobiva kostüümi ja asuvad seejärel Eesti Rahva Muuseumis olevatelt esemetelt eeskuju võttes tööle. Õpetajatega kohtutakse kord kuus. Nende abil vaadatakse üle mõõdud, lõiked, värvid, mustrid jms ning tehakse individuaalsed lõiked. Konkreetsed töövõtted sõltuvad valitud komplektist. Valminud komplekti esitletakse lõpetamisel koos kirjaliku tööga. Rahvarõivakooli toel on mitmed tantsurühmad saanud abi esinemisriietuse tegemiseks. Huvilistele on antud riietusealast nõu ja soovitatud valmistajaid.
Võimalikud ohud
Rahvarõivaste tegemise õpetamine käib Jänedal täies hoos. Siiski on näha märke, et tulevikus võib see katkeda. Õpetamise järjepidevust ohustab koolituste projektipõhisusest tulenev ebakindlus. Õpetajad vananevad, järelkasvu aga napib. On oht, et eestvedaja, kes projekte kirjutab ja kogu protsessi koos hoiab, ühel hetkel väsib. Asendaja leidmine võib osutuda keeruliseks. Puuduseks on veel tõsiasi, et Jänedal ei ole rahvarõivaste valmistamise õppimiseks piisavalt hästi sisustatud õppeklassi, napib ka spetsiifilisi töövahendeid.
Jätkusuutlikkuse toetamiseks astutud sammud
Alates 2003. aastast on Jänedal läbi viidud rahvariiete valmistamise koolitusi. Esimesed kümme kursuslast said tunnistused 2004. aasta mais. 2016. aasta seisuga on lõpetanud viis lendu, 57 kursuslase käe all on valminud 66 kostüümi. Suurem osa valminud kostüümidest on Ambla kihelkonnast, ülejäänud on teiste Eesti kihelkondade riided. Koolituste tulemusel on suurenenud nende inimeste hulk, kes omavad põhjalikku ülevaadet traditsioonilistest rahvarõivastest, teavad ja tunnevaid erinevaid töövõtteid ning oskavad neid ka teistele seletada. Tuntavalt on suurenenud nii üksikisikute kui esinemiskollektiivide huvi kohalike rahvariiete vastu.
Jäneda rahvarõivakooli projekte on toetanud osalejad, piirkonna vallad, Eesti Kultuurkapital, Järva ja Lääne-Viru maavalitsused, LEADER, Hasartmängumaksu nõukogu, Rahvakultuuri Keskus. Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutuse INNOVE projekti raames lisandus 2005. aastal rahvariiete õppegrupile ka kangakudujate ja niplispitsi õppegrupp. Erinevate osapoolte toetus on taganud koolituste jätkumise.
Ambla kihelkonna traditsiooniliste rahvariiete paremaks tutvustamiseks ja koolituste läbiviimiseks koostas MTÜ Loometöö muuseumikogudes olevatest esemetest kolm õppemappi (2011, 2012, 2014). Need on nõustajatele ja õpetajatele hindamatuks abimeheks.
Ambla kihelkonna autentsete rahvariiete eripära ja kandmist väärtustab ning tutvustab ka Eesti vaimse kultuuripärandinimistu sissekande koostamine (2016).
Seotud sissekanded
MTÜ Loometöö
Andmed
Tegutsemisvorm: MTÜ
Asutamisaeg: 2006
Töötajate, liikmete ja/või osalejate arv: 13 liiget, ühisüritustel osalejaid 32
Lühitutvustus
MTÜ Loometöö tegevuse eesmärgid:
kodus töötajate ja ettevõtjate aktiviseerimine ja koondamine ühistegevusse;
Eesti algupärase rahvakunsti väärtustamine ja järjepidevuse taastamine;
looduslähedaste ja elu alalhoidlike põhimõtete propageerimine;
kultuuriloolaste, etnograafide, käsitöömeistrite, käsitööettevõtjate, -harrastajate ja -huviliste mõttejõu ja praktiliste oskuste ühendamine rahvusliku käsitöö ja elulaadi propageerimiseks ja viljelemiseks;
kvaliteetse täiendõppe ja koolituse korraldamine, kasutades selleks sobivaid õppeviise ja väljapanekuid;
koostöö samasihiliste organisatsioonidega Eestis ja väljaspool Eestit.
MTÜ Loometöö on kantud mittetulundusühingute ja sihtasutuste soodusnimekirja kui avalikkusele suunatud ühendus.
Kontakt
Maakond: Lääne-Viru maakond
Linn / vald: Tapa vald
Postiaadress: Jäneda 73602 Tapa vald Lääne-Virumaa
Telefon: 5287107
Kodulehekülg: www.rahvariided.eu
E-post: luulekodu@gmail.com
Kontakt: Luule Nurga (juhatuse liige, tegevjuht)
Kirjeldus
Mittetulundusühing Loometöö koondab käsitöötegijaid Lääne-Virumaalt, Järvamaalt ja Harjumaalt. MTÜ tegutseb käsitöömeistrite klubi vormis, kus ühelt poolt õpitakse üksteiselt, teisalt aga nõustatakse ümbruskonna rahvast. Loometöö liikmed propageerivad käsitöötehnikate õppimist ning rahvariiete traditsioonilist väljakandmist ja valmistamist, kasvatades autentse rahvusliku käsitöö tundjaid Jäneda piirkonnas. Kõrvuti Jäneda Käsitöökeskusega pakutakse koolitusi rahvariiete valmistajatele, niplispitsi tegijatele, kangakudujatele ja teistele huvilistele.
Ühenduse tegevus on suunatud peamiselt rahvariiete valmistajate õpetamisele. Sihtgrupp on rahvuslikust käsitööst ja rahvarõivaste tegemisest tõsiselt huvituvad igas vanuses inimesed nii Jäneda ümbrusest kui naaberpiirkondadest. Kaheaastastele koolitustele on oodatud nii need, kes soovivad oma oskusi parandada ja täiendada, kui ka päris algajaid. Õppimine toimub kvaliteetsel tasemel Eesti parimate õpetajate käe all. Õppeprogrammid on koostatud koostöös Rahvakultuuri Keskusega, kelle koolitusluba laieneb ka Loometööle.
Loometöö eestvedamisel toimunud koolituste tulemusel on Jäneda kandis tuntavalt suurenenud huvi rahvariiete ja nende kandmise vastu. MTÜ tänab toetuse eest piirkonna valdu, Eesti Kultuurkapitali, Järva- ja Lääne-Viru maavalitsusi, haridus- ja teadusministeeriumi, kultuuriministeeriumi, Rahvakultuuri Keskust, Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutust INNOVE ja PRIAt.
Ajalooline taust
Alates 2001. aastast suunas Jänedal käsitöötegijaid MTÜ Kesk-Eesti Käsitööettevõtjate selts aadressiga Lehtse vald Järva maakond. 1. jaanuaril 2003. aastal alustati kohalike käsitöömeistrite eestvedamisel Jänedal rahvariiete valmistajate koolitusega. 16. mail 2004. aastal lõpetasid Jäneda käsitöökeskuses esimesed kümme kursuslast koos Rahvakultuuri Keskuse rahvarõivakooli lõpetajatega.
2005. aastal muutusid valdade ja maakondade piirid: Jäneda piirkond viidi Järvamaa haldusalast üle Lääne-Virumaale; Lehtse vald liitus Tapa vallaga; MTÜ Kesk-Eesti Käsitööettevõtjate selts otsustas oma tugipunkti viia Türile. Need muutused tekitasid vajaduse moodustada Jänedal kohapealne käsitööühendus. 3. novembril 2005. aastal toimunud koosolekul lõidki Elo Kallas, Kaire Ries, Eha Rehemaa ja Luule Nurga MTÜ Loometöö. Takistusi ületades saadi sõltumatuks ja ametlikult registreerituks 20. märtsil 2006. aastal. Selleks ajaks oli liikmeid juba kümme.
2014. aasta seisuga on Jänedal korraldatud viis rahvariiete valmistamise koolitust, mille jooksul on valmistatud ca 66 kostüümi. Koolitused jätkuvad. Osavõturohked on olnud ka kangakudumise ja niplispitsikursused.
Teadmise, oskuse edasiandmine
Teadmisi ja oskuseid Ambla kihelkonna rahvarõivaste valmistamiseks jagab MTÜ Loometöö koolitustel kõigile huvilistele. MTÜ moodustatigi selleks, et parandada rahvariiete välisilmet ja populariseerida traditsiooniliste rahvariiete kandmist tänapäeval. Koolitusi viivad läbi professionaalsed juhendajad Silvi Alliman, Silja Nõu, Reet Piiri jt.
Üks õppetsükkel on kahe aasta pikkune, s.o 320 tundi. Koos käiakse kord kuus nädalavahetusel. Kokku kohtutakse 20 korda. Esimesel kohtumisel valitakse kostüüm, mida hakatakse tegema. Teisel korral uuritakse Eesti Rahva Muuseumis vajalikke esemeid. Kolmandal ja neljandal korral konstrueeritakse enda mõõtude järgi lõiked. Jätkuvad individuaalsed konsultatsioonid. Õppekordade vahelisel ajal tehakse saadud juhendite järgi tööd edasi. Vajaminevad materjalid ostab osaleja ise juhendajate soovituste järgi. Valmis kostüümide esitlus koos kirjaliku lõputööga toimub õppetsükli lõpetamisel.
2016.-2017. aastal on käsil kuues koolitustsükkel, mida toetavad Eesti Kultuurkapital, Rahvakultuuri Keskus (Tiiu Kera annetus) ja LEADER. Senise tegevuse tulemusel on kujunenud Jänedale tuumik kvaliteetse käsitöö tegijaid ja nõustajaid. Jäneda kandis on suurenenud rahvusliku käsitöö ja rahvariiete tegemise oskustega inimeste arv. Tuntavalt on paranenud rahvarõivaste välisilme.
Õpetamine: Kursused rahvuslikust käsitööst ja rahvariiete valmistamisest huvituvatele inimestele.
Lisainfo
Fotod
MTÜ Loometöö logo
2011. aastal valminud Luule Nurga ja Piia Ranna uurimuse esikaas
2012. aastal valminud Luule Nurga ja Kristiina Nemirovitš-Dantšenko uurimuse esikaas
2014. aastal valminud Luule Nurga uurimuse esikaas
Rahvarõivaste valmistajate kooli lõpetajad 2014. aastal valminud kostüüme esitlemas Foto: erakogu.
Bibliograafia
MTÜ Loometöö; Nurga, Luule 2014. Ambla vana aja riietuse uuringud III osa. Jäneda: kohalik trükk.
MTÜ Loometöö; Nurga, Luule; Nemirovitš-Dantšenko, Kristiina 2012. Ambla vana aja riietuse uuringud II osa. Jäneda: kohalik trükk.
MTÜ Loometöö; Nurga, Luule; Rand, Piia 2011. Ambla vana aja riietuse uuringud I osa. Jäneda: kohalik trükk.
Koostaja: Luule Nurga (2016)
Luule Nurga
Andmed
Sünniaasta: 1938
Sünnikoht: Tallinn
Hariduskäik
1954-1957 – Kuremaa Loomakasvatuse Tehnikum, zootehnik
1957-1969 – Eesti Põllumajanduse Akadeemia, õpetatud zootehnik
1972-1985 – Aravete käsitööring
1983- 1997 – Aravete korvupunujate ring
Alates 1992 – Rahvakultuuri Keskus, rahvuslik käsitöö
Teenistuskäik
1957-2000 – põllumajandusasutused, ökonomist
Alates 1997 – FIE, käsitöötoodete tootmine, juhendamine
Alates 2003 – MTÜ, juhatuse liige, projektijuht
Lühitutvustus
Aravete käsitöömeister Luule Nurga on üks aktiivsemaid käsitöötegijate eestvedajaid Järvamaal. Ta on Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu rahvarõivasektsiooni asutajaliige ja MTÜ Loometöö juhatuse liige. Luule Nurga eestvedamisel on Jänedal alates 2003. aastast läbi viidud rahvarõivakoolitusi.
Teda tunnustati 1998. aastal Järvamaa rahvakunsti meistri tiitliga. 2006. aastal nimetati Luule Nurga Järvamaa aasta õppijaks. 2008. aastal austati teda aktiivse tegevuse eest käsitöö tutvustamisel ja koolituste korraldamisel Järvamaa teenetemärgiga. 2012. aastal pälvis ta Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu (ERKL) pärandihoidja aunimetuse kui Eesti rahvarõivaste uurija, propageerija ja valmistaja. 2014. aastal ERKLi 85. aastapäeval omistati Luule Nurgale liidu teenetemärk.
Kontakt
Maakond: Järva maakond
Linn / vald: Ambla vald
Telefon: 5287107
Kodulehekülg: www.rahvariided.eu
E-post: luulekodu@gmail.com
Kirjeldus
„Alates 2003. aastast olen olnud seotud rahvariiete valmistamise koolituste korraldamisega Jänedal. 2006. aastal lõime koos käsitööhuvilistest mõttekaaslastega MTÜ Loometöö. Mind valiti juhatuse liikmeks ja projektijuhiks. Nimetatud vabaühenduse eesmärk on õpetada rahvuslikku käsitööd, peamiselt rahvariiete valmistamist kvaliteetsel tasemel, aga ka kangakudumist ja niplispitsi. Need koolitused on üles ehitatud Rahvakultuuri Keskusest saadud teadmiste abil. Olen olnud koolitustel abiõpetajaks. Nõustan ka huvilisi ja esinemiskollektiive rahvariiete alal.
Olen valmistanud endale kümme rahvariiete komplekti: kahed Ambla kihelkonna rahvariided, kaapotkostüümi, kaapotkleidi, pikk-kuue, linase ristilise Simuna kostüümi, linase rüü, Halliste valge arhailise tikandi ja musta seelikuga kostüümid ja kaks linnamoelist kostüümi. Lisaks sellele olen kudunud sõbasid, suurrätte ja palju muud. Vähesel määral olen rahvariideid ka teistele teinud ja abistanud huvilisi kostüümide tegemisel. Minu valmistatud autentsed kostüümid on olnud väga tihti õppematerjaliks, neid on kasutatud rahvariiete tutvustamiseks nii näitustel kui esitlustel. Leian, et eriti hea on rahvariideid kanda rahvuslikel sündmustel, näiteks siis, kui korraldame töötubasid käsitöötehnikate tutvustamiseks ja õpetamiseks.
Minu ümber on palju käsitööhuvilisi rahvariiete kandmisest huvitatud inimesi. Ise teen rahvarõivaid huvist käsitöö vastu, seeläbi tajun ka sidet eelnenud põlvkondadega. Mul on hea meel, et saan kasvatada käsitööalaseid oskuseid ja teadmisi ka teistes. Kokkuvõttes võib öelda, et nii väärtustame üheskoos teadmisi traditsioonilistest rahvarõivastest ja toetame nende valmistamise oskuste edasikandumist. Kasvatame nii rahvariiete valmistamise oskajate arvu kui autentsete rahvariiete komplektide arvu.”
Teadmise, oskuse omandamine ja täiendamine
„Juba varases nooruses huvitusin käsitööst. Kuremaa tehnikumis õppides oli mul väga hea käsitööõpetaja. Tema süvendas ka huvi käsitöö vastu. Nii on kujunenud käsitööst mulle põhitöö kõrvale tõsine hobi. Igal võimalusel olen liitunud käsitöötegijatega ja püüdlikult omandanud oskusi targematelt. Väga hea väljaõppe andis Aravete käsitööring, mille tegevustes hakkasin osalema 1972. aastal. 1983. aastal liitusin sealse korvipunujate ringiga. Juhuslikult märkasin 1992. aastal ajalehekuulutust punumise ja kuivseadete õppimise võimalusest Tallinnas. Haarasin sellest pakkumisest kinni. Eestis oli muutuste aeg ja võimalused väga piiratud. Sellele koolitusele oli suur konkurents – kolm inimest kohale. Osutusin valituks nõutud töö ja vestluse alusel. Rahvakultuuri Keskusega olen jäänud seotuks tänaseni.
1994. aastal leidsin Rahvakultuuri Keskusest rahvariiete valmistamise koolituse. Kuna olin teinud endale ühe kostüümi, mis sugugi hästi ei sobinud selga, vajasin enesetäiendamist. Võtsin sellest koolitusest osa neli tsüklit 2003. aastani. Üks õppetsükkel vältas kaks aastat. Õpe toimus kaks või kolm päeva kuus kohapeal, vahepeal tuli iseseisvalt töötada.
Öeldakse, et elu loksutab paika. Nii juhtus ka minuga – eelpool omandatud teadmisi sain hakata kasutama Jänedal 2003. aastal avatud rahvariiete valmistamise kooli eestvedamisel. Lisaks käsitööle olen õppinud ka projektijuhtimist ja käinud arvutikoolitustel. ”
Teadmise, oskuse edasiandmine
„Looduslikest materjalidest seadete ja õletööde tegemist ning korvipunumist olen õpetanud käsitööhuvilistele Järva-Jaanis ja Albus. Olen viinud läbi vastavaid töötube.
Kui alustasime 2003. aastal Jänedal rahvariiete valmistamise koolitusi, oli vaja teha palju selgitustööd traditsiooniliste rahvariiete tegemise õppimise ja õpetamise vajalikkuse kohta. Tänu õnnestunud projektitaotlustele saimegi alustada. Kõigile osalejatele sai selgeks, et koolitamisega on vaja jätkata. Mina pidin leidma selleks vahendeid. SA Innovele esitatud projekt „Maanaiste ettevalmistus kvaliteetsete käsitöötoodete tegijaiks” kiideti heaks 2004. aasta septembris. Selle toetuse abil viisime läbi teise õppetsükli. Alustasime ka kangakudumise ja niplispitsi õppega.
Eneselegi märkamatult kujunes minust lisaks projektide juhtimisele rahvarõivaste koolituse abiõpetaja-nõuandja. Näidistena kasutan oma valmistatud komplekte. Lisaks sellele viin ma läbi töötubasid koos koolitusi edukalt läbinud lõpetajatega Jäneda suurürituste ajal, mardilaadal ja mujal, kus õpetame, nõustame ja propageerime kvaliteetset käsitööd, rahvariideid. Käime näitustel ja esitlustel, kuhu meid kutsutakse rahvariideid tutvustama. Mul on hea meel, et Jänedal on koolituste läbiviimiseks võimalused olemas. Käsitööhuvilised on koondunud käsitöökeskuse ümber. Seal on võimalik ka käsitöötooteid müüa.”
Avalikkusele suunatud tegevused ja teenused
Esinemine: Rahvariiete esitlemisel kord aastas.
Konsultatsioon: Soovijatele rahvariiete komplekti valikul ja rahvusliku käsitöö teemadel.
Tootmine/valmistamine: Valmistab eelkõige endale, vähesel määral ka teistele rahvaiideid.
Tutvustamine: Rahvariiete esitlemisel kord aastas.
Õpetamine: Abiõpetajana koolituspäevadel osalejatele kord kuus Jänedal.
Muu: Vajadusel MTÜ Loometöö projektide kirjutamine ja läbiviimine. Seni on vajadus olnud peaaegu 10 projekti aastas 13 aasta jooksul.
Lisainfo
Fotod
Pärandihoidja 2012 laureaadid Maaja Kalle ja Luule Nurga. Foto: Maiken Mündi (2013)
Luule Nurga Türi linnakodaniku kaapotkostüümis. Foto: Sandra Urvak (2013)
Luule Nurga linnamoelises kleidis. Foto: Sandra Urvak (2014)
Luule Nurga Ambla kostüümis Ambla kihelkonnapäevadel. Foto: Annika Rohi (2016)
Luule Nurga Halliste kostüümis. Musta hõlmikseeliku alläärt palistavad vaselised. Foto: KUMA (2006)
Luule Nurga valge arhailise tikandiga hõlmikseelikuga Halliste kostüümis. Foto: Sven Albert (2004)
Luule Nurga Ambla rahvarõivaste täiskomplektis. Foto: Olev Kenk (2010)
Bibliograafia
MTÜ Loometöö; Nurga, Luule 2014. Ambla vana aja riietuse uuringud III osa. Jäneda: kohalik trükk.
MTÜ Loometöö; Nurga, Luule; Nemirovitš-Dantšenko, Kristiina 2012. Ambla vana aja riietuse uuringud II osa. Jäneda: kohalik trükk.
MTÜ Loometöö; Nurga, Luule; Rand, Piia 2011. Ambla vana aja riietuse uuringud I osa. Jäneda: kohalik trükk.
Internetiallikad
IX täiskasvanud õppija nädal Eestis – Järvamaa aasta õppija 2006 Luule Nurga kirjutab oma käsitööhuvist artiklis “Loominguline inimene on ühiskonnale kasulik”. Allikas: ETKA Andras 2006. IX täiskasvanud õppija nädal Eestis. Tallinn.
Silvi Allimann on aastakümneid valmistanud Eesti Rahva Muuseumi kogus olevatel rahvariietel ja etnograafilise arhiivi kirjeldustel põhinevaid rõivaid ning õpetanud nende tegemist ka teistele. Tema tööd kauaaegse rahvarõivameistri ja koolitajana tunnustati 2008. aastal Pärandihoidja tiitliga. 2018. aastal sai Silvi Allimann Oskar Kallase nimelise preemia laureaadiks.
Silvi Allimann on eksperdina kaasatud 2012. aastal loodud riikliku programmi „Eesti rahvarõivas” koostöökogusse.
Kontakt
Maakond: Harju maakond
Linn / vald: Viimsi vald
Postiaadress: Tammepõllu tee 13-7, Haabneeme alevik, Viimsi vald 74001, Harjumaa
Telefon. 55915321
Kodulehekülg: www.kaunisrahvaroivas.ee
E-post silvi@kaunisrahvaroivas.ee
Kirjeldus
Käsitöömeister Silvi Allimann on rahvariideid teinud alates 1970. aastast. Sellesse aega mahub kakskümmend kuus aastat tööd Kunstikombinaadis/AS-s ARS ja AS-s ARS Mood, kus ta tegeles rahvarõivaste ja õmblustoodete tootmise korraldamise, tellijate nõustamise ning rahvarõivaste uurimise ja joonistamisega (kopeerimisega) Eesti Rahva Muuseumis (ERM). Silvi Allimanni valmistatud rahvariided on kvaliteetsed ja istuvad hästi seljas. Neid kannavad mitmed laulu- ja tantsupidudel osalevad kollektiivid, pidude üldjuhid, riigi- ja omavalitsustegelased.
Rahvariiete tegemise kõrvalt on Silvi Allimann aastakümneid sellealaseid teadmisi ka teistele edasi andnud. Ta on üks ERMi ja Rahvakultuuri Keskuse juures tegutseva rahvarõivaste valmistajate kooli peamistest õpetajatest. Silvi Allimann õpetab rahvarõivaste tegemist ka Jänedal, aidates Ambla kihelkonna ja selle ümbruse käsitööhuvilistel valmistada oma paikkonna traditsioonilisi kostüüme. 2016. aasta seisuga on Jänedal lõpetanud viis lendu, 57 kursuslase käe all on valminud 66 komplekti. Suurem osa rõivastest on Ambla kihelkonnast.
Silvi Allimann peab väga oluliseks ERMis olevate rahvarõivaste uurimist ja tundmaõppimist ning nõuab seda ka oma õpilastelt. Tema juhendamisel on saanud autentse rahvarõiva valmistamise oskused sajad rahvusliku käsitöö ja eesti rahvarõiva huvilised ning esinemiskollektiivide liikmed. Silvi Allimanni töö tulemusel ja tänu koolitusel osalejate innustunud tegevusele on tõusnud huvi autentse rahvarõiva vastu. Sellealased kursused on laienenud üle Eesti, paranenud on laulu- ja tantsupidudel esinevate harrastuskollektiivide kostüümide valik ja kandmisoskus.
Teadmise, oskuse omandamine ja täiendamine
Silvi Allimann õppis aastatel 1960-1965 Tallinna Kergetööstustehnikumis rõivaste konstrueerimist ja modelleerimist. 1970. aastal asus ta tööle Kunstitoode Kombinaati ARS vanemmeistrina rahvarõivaste ja õmblustoodete alal. Iga rahvarõiva tellimustöö teostamiseks uuris ta põhjalikult ERMis olevaid esemeid. See andis võimaluse teha rahvariideid stiilselt ja traditsioonitruult. Ühtlasi õppis ta selle käigus endisaegseid õmblusvõtteid tundma. Esimese kogemuse andis tekstiiliateljee kunstnik Inge Nurmoja, kelle abiga kopeeris ta ERMis Juuru naise kostüümi. Selle töö alusel valmis naiskoori esinemisriietus. Hilisemast koostööst etnograaf Ainu Voolmaa ja moekunstnik Melanie Kaarmaga sündisid huvitavad rahvarõivaste kostüümid mitmetele rühmadele ja ansamblitele.
Silvi Allimanni rahvarõivaalase kompententsi tõusule on kaasa aidanud töö Tallinna Pedagoogilises Instituudis ja Tallinna Kergetööstuse Tehnikumis rahvarõivaste valmistamise õpetajana, rahvarõivaste tegemise korraldamine teeninduskooperatiivis „Sõlg”, Kodutööstuse Edendamise Keskseltsi taastamises osalemine ja Rahvakultuuri Keskuse rahvarõivaste valmistajate kooli töö korraldamine – koolitusjuhiks olemine kuni 2012. aastani.
Teadmise, oskuse edasiandmine
Alates 1988. aastast töötab Silvi Allimann rahvarõivaste valmistajate õpetajana Rahvakultuuri Keskuse rahvarõivakoolis. Alates 2005. aastast korraldavad Rahvakultuuri Keskus ja ERM kooli tegevust ühiselt. 2003. aastast alates õpetab ta paikkondlike rahvarõivaste tegemist Jänedal. Ta on rahvarõivaste valmistamist õpetanud veel Tallinna Pedagoogilises Instituudis (1989-1991) ja Tallinna Kergetööstuse Tehnikumis (1992).
Silvi Allimann alustab koolitusi individuaalse lähenemisega: ta lepib iga kursuslasega kokku komplekti valiku, arvestades õppija soove ja vanemate juuri. Seejärel käiakse koos ERMis, kus uuritakse Silvi Allimanni juhendamisel kogudes olevaid esemeid. Esemetelt kopeeritakse mõõdud, märgitakse üles lõikelised iseärasused, värvid, mustrid, kasutatud töövõtted, mis hiljem on kostüümi valmistamise aluseks. Järgneb individuaalsete lõigete konstrueerimine.
Õpetamisel on abiks näidislõiked ja muud teemakohased näidiseid. Silvi Allimann annab õpilastele nõu ka sobivate materjalide hankimiseks. Järgneva kahe aasta jooksul kohtutakse kord kuus, et kodus tehtud töö üle vaadata ja vajadusel juhendajalt nõu küsida. Silvi Allimann nõuab täpset ja kvaliteetset tööd. Kui ta ei ole õppija tulemusega rahul, peab viimane kodustehtu lahti harutama ja töö uuesti tegema. Silvi Allimanni nõudlikkus aitab tänasesse päeva tuua möödunud aegade riietuse lõikelisuse ja unustusehõlma vajunud õmblusvõtted nagu kurrutamine, pilupalistused ja palju muudki.
Avalikkusele suunatud tegevused ja teenused
Konsultatsioon: Kõigile soovijatele OÜ-s Kaunis Rahvarõivas ja meili teel.
Müük: OÜ-s Kaunis rahvarõivas valmistatud rahvarõivaste müük.
Tootmine/valmistamine: OÜ-s Kaunis rahvarõivas rahvarõivaste valmistamine rahvatantsijatele, koorilauljatele, eraisikutele jt.
Tutvustamine: Rahvariiete tutvustamine erinevatel sündmustel, kodulehe kaudu, facebookis.
Õpetamine: Rahvariiete valmistamise õpetamine Rahvarõivaste valmistajate koolis neli korda kuus, vastavalt tellimusele ka lühematel koolitustel erinevates Eestimaa paikades. Vajadusel rahvariiete väljakandmise õpetamine.
Muu: Silvi Allimann on eksperdina kaasatud riikliku programmi „Eesti rahvarõivas” koostöökogusse. Programm kutsuti 2012. aastal ellu kihelkondlike rahvarõivaste veebiportaali loomiseks.
Lisainfo
Fotod
Rahvariiete valmistajate kooli lõpetajad Jänedal 2006. aastal. Foto: Kuma.
Rahvarõivaste valmistajate koolituse lõpetajad Jänedal 2014. aastal Ambla kihelkonna riietes. Foto: Heiki Vuntus.
Õppetöö Jänedal Silvi Allimanni juhendamisel 2014. aasta sügisel. Foto: erakogu.
Õppetöö Jänedal Silvi Allimanni juhendamisel 2016. aastal, kampsuni proov. Foto: erakogu.
Kose noorte tantsurühm Silvi Allimanni juhendamisel OÜ Kaunis Rahvarõivas poolt valmistatud kostüümides. Foto: erakogu.
Tütarlastekoor Paidest Silvi Allimanni valmistatud kostüümidega. Foto: Silvi Allimann.
Bibliograafia
Allimann, Silvi 2007. Kaunis Eesti rahvarõivas ehk 20 aastat Rahvarõivaste valmistajate kooli Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuses. Tallinn: Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskus.
Piiri, Reet; Allimann, Silvi 2012. Kadaka küla üleüldseriided: rahvarõivaid Tallinna ümbrusest 19. sajandil. [Tallinn]: Mustamäe Linnaosa Valitsus.
Piiri, Reet; Allimann, Silvi (koost) 2008. Jõelähtme naise pidulikud rahvarõivad: mustrivihik. [Jõelähtme]: EELK Jõelähtme Püha Neitsi Maarja kogudus.
Loomekool – Jäneda paikkonna käsitöökogu MTÜ Loometöö kodulehelt leiab infot rahvarõivakoolituste ja sellega seonduva kohta.
Allikad
Teema uurimise käigus kogutud materjalide asukoht
MTÜ Loometöö; Nurga, Luule; Rand, Piia 2011. Ambla vana aja riietuse uuringud I osa. Jäneda: kohalik trükk. Asukoht: Jäneda raamatukogu (39 A 55 inv. nr. 13414), Rahvakultuuri Keskus, Eesti Rahva Muuseum.
MTÜ Loometöö; Nurga, Luule; Nemirovitš-Dantšenko, Kristiina 2012. Ambla vana aja riietuse uuringud II osa. Jäneda: kohalik trükk. Asukoht: Jäneda raamatukogu (39 A 55 inv. nr. 13415), Rahvakultuuri Keskus, Eesti Rahva Muuseum.
MTÜ Loometöö; Nurga, Luule 2014. Ambla vana aja riietuse uuringud III osa. Jäneda: kohalik trükk. Asukoht: Jäneda raamatukogu (39 A 55 inv. nr. 13416), Rahvakultuuri Keskus, Eesti Rahva Muuseum.
Jäneda rahvariiete valmistajate koolitustel osalejate lõputööd. Asukoht: Rahvakultuuri Keskus ja Eesti Rahva Muuseum.
Facebook