Ambla kihelkonna rahvariiete valmistamine_

Ambla kandis, nagu mujalgi Eestis, on 18.-19. sajandist pärit rõivaste eeskujul rahvariiete valmistamine viimastel aastakümnetel üha rohkem levima hakanud. Varasemast enam pööratakse tähelepanu tervikkostüümide tegemisele ja nende traditsioonitruule kandmisele. Rahvariideid tehakse nii hobikorras endale ja oma perele kui tellimustööna, nt laulukooridele ja rahvatantsurühmadele, ning müügiks. Rõivaid kantakse nii isiklikel kui avalikel sündmustel ja esinemisriietena.

Kirjeldus

Ambla kihelkond oli majanduslikult arenenud piirkond, kus loobuti rahvariietest varakult ja hakati kandma linnamoelist riietust. Nii ei leidugi vaaremade kappides, kirstudes enam ajaloolisi Ambla riideid. Eesti Rahva Muuseumis hoiul olevad Ambla kihelkonnast kogutud esemed näitavad, et igas külas olid kasutusel oma lõiked, värvikombinatsioonid, mustrid, ornamendid ja ehted. Seega oli kirikusse minnes kaugelt näha, kust keegi tulnud on. Sellest mitmekesisusest lähtuvad ka tänased käsitöötegijad, kui nad muuseumiesemete eeskujul rahvariideid valmistavad.

Ambla kihelkonna naise 19. sajandi piduliku rõivastuse hulka kuuluvad varrukateta särk, käised, seelik, kirivöö, sukad, kingad, peakate (tanu, pottmüts, neiul pärg), ehted, kott, rätikud, pikk-kuub, kindad, abielunaisel ka põll. Käistel ja tanudel on madalpistes lillkiri. Ambla meeste piduliku komplekti moodustavad särk, põlvpüksid (nahksed või villased), vest, vatt, rätik, ehted, sukad, kingad, kaabu, pikk-kuub ja võrkvöö, mille vahele torgatakse kindad.

Foto: Renee Altrov

Ajalooline taust

Ambla kirikukihelkond rajati 13. sajandi esimesel poolel. Muinasajal asus sellel kohal Loppegunde kihelkond, mis hõlmas ka hilisema Järva-Jaani kihelkonna alasid Ambla kiriku ümber. Ambla kihelkonna territoorium on tänapäeval jaotatud Järvamaa, Lääne-Virumaa ja Harjumaa vahel.

Ambla kihelkond kuulub rõivastuselt suhteliselt ühtlasesse Põhja-Eesti (Harju-, Järva- ja Virumaa) rühma, mis oli uuendustele võrdlemisi vastuvõtlik. Eeskuju võeti nii naabrite kui kõrgkihtide rõivastest, kohandades välismõjutusi oma maitse ja traditsioonidega. On teada, et 17. sajand tõi talurahva riietusse kaasa mitmeid olulisi muudatusi: vaipseeliku kõrval hakkas levima kokkuõmmeldud ühevärviline seelik. Põhja-Eesti mehed hakkasid kandma põlvpükse, naised pealiniku asemel tanu. Ambla naised kandsid 17. sajandist alates varrukateta särgi peal lühikest pluusi, nn käiseid. 18. sajandil hakkas rõivastusse ilmuma ostetud materjale (karrad, siidpaelad, nöörid jms).