Close
Close
Vaimne kultuuripärand ehk elav pärand tähendab selliseid põlvest põlve edasi antud teadmisi, oskusi, kombeid ja tavasid, mis on kogukondadele omased ja olulised ka praegusel ajal.
Vaimne kultuuripärand annab kogukondadele identiteedi ja järjepidevuse tunde ning edendab seeläbi ka kultuurilist mitmekesisust ja loometegevust.
Vaimne kultuuripärand võib olla ainulaadne, nagu seto leelo või piirkondlik murdekeel, või laialt levinud nagu marjul käimine või jaanipäeva pidamine.
Vaimse kultuuripärandi edasikestmise eelduseks on tegus ja tugev kogukond.
Vaimse kultuuripärandi kaitsmine tähendab selle elujõulisuse eest hea seismist
• väärtustamist
• hoidmist
• hoolimist
• teadmiste, oskuste ja tähenduste edasi andmist
Kombed, tavad, teadmised ja oskused püsivad elavas kasutuses, kui need on inimeste jaoks olulised ning neid soovitakse anda edasi ka järgmistele põlvkondadele.
Iga kogukond otsustab ise, kuidas kõige paremini seista hea oma vaimse pärandi hoidmise ja edasiandmise eest. Igal pool ei saa lähtuda ühtsest mudelist. Tähtis on tegutseda üheskoos ja kaasata võimalikult palju kogukonna liikmeid.
Estonian Dance Festival_Aivar Pihelgas
2009. aastal kultuuriministeeriumi juurde loodud vaimse kultuuripärandi nõukogu lähtub oma tegevuses UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsioonist ja on valdkonna ekspertide kogu.
Nõukogu koosseis ja ülesanded ning töökord on kinnitatud kultuuriministri 4. detsembri 2017 käskkirjaga nr 265.
Nõukogu esimees on Kultuuriministeeriumi rahvakultuurinõunik Eino Pedanik.
Anneli Banner
Külli Eichenbaum
Triin Kusmin
Kristin Kuutma
Marju Kõivupuu
Kätlin Kõverik
Piret Leskova
Ene Lukka-Jegikjan
Ave Matsin
Marleen Metslaid
Kerli Nõges
Janika Oras
Helgi Põllo
Ly Renter
Inga Ronk
Margit Siim
Reesi Sild
Lauri Õunapuu
Facebook